Ligemale viiendik Pärnu noori soovib minna välismaale elama

Foto: Pärnu Postimees

Pärnu linnasotsioloogi Ester Marjapuu eestvõttel korraldati 424 noore pärnaka küsitlus, millest selgus: ligemale viiendik neist sooviks elada välismaal.

“Eesmärgiks oli teada saada noorte arvamusi Pärnu avaliku linnaruumi ja elukeskkonna kohta, kuna noorte hoiak ja käitumine on arvestatavad tegurid tulevikku silmas pidades,” märkis Marjapuu.

Küsitleti Pärnu gümnaasiumide ja kutsehariduskoolide lõpuklasside õpilaste, samuti siinsete kõrgkoolide tudengite motivatsiooni elukoha valikul, vaba aja eelistusi, rahulolu kodulinnaga ja milliseid valdkondi tuleks linnas arendada.

Noored vaatavad välismaa poole

Kes on elanud Pärnus sünnist saati või kauem kui kuus aastat, jäävad kodulinnaga rohkem rahule, moodustades 27 protsenti vastanuist. Enam-vähem on rahul 58 protsenti. Mõlemad grupid näevad Pärnut tulevikus tõenäolise kodulinnana. Elukeskkonnaga täiesti rahulolematud on kaheksa protsenti.

Neile anti võimalus seisukohta põhjendada: nimetati lagunenud teid, tänavaid, vähest hulka kultuuriüritusi isegi suvel, rääkimata sügis- ja talvekuudest. Noored pered ei tunne end oodatuna.

Kui 44 protsenti vastanutest soovib tulevikus elada Pärnus, siis 23 protsenti näeb elukohana välismaad. 13 protsenti ihkab Tallinna, sama protsent mujale Eestisse.

“Praegu on kogu Eestis tendents, et noored lähevad õppima või tööle välismaale. Paljud tulevad sealt ka tagasi,” märkis linnasotsioloog Marjapuu.

Noortest, kes Pärnus ei ela, aga käivad siin koolis, vastas küsimustele 71. Neist 31 protsenti arvas, et sooviks elada Pärnus.

Kui eristada eesti ja vene keelt kõnelejaid, siis 56 protsenti vene keelt kõnelevaist (küsitleti 34) näeb enda elu tulevikus välismaal, 29 protsenti seostab oma kodu Tallinnaga.

Pärnust lahkumise põhjusena nimetati kesist töökohtade valikut (348), madalat palka (287), vaba aja veetmise kohtade vähesust (185), ebaturvalist elukeskkonda (157) ja liiga kallist kinnisvara ning kalleid üüripindu (148).

36 protsenti noortest liikleb Pärnus autoga, 33 protsenti jalgsi, 23 protsenti sõidab bussi ja kaheksa protsenti jalgrattaga. Nende arvates tuleks Pärnus eelisarendada autoteid ja autotransporti, seejärel ühiskondlikku transporti, kõnni- ning jalgrattateid.

Kus asub Pärnu süda?

168 korral märkisid noored Pärnu linna südameks Rüütli tänavat, 104 juhul bussijaama, 77 puhul Rüütli platsi ja 59 korral Port Artur 1 taga asuvat väljakut.

Uut linnaväljakut Port Artur 1 taga pidas väga lahedaks veerand vastanuist, sest see on uuenduslik, avar, valgusküllane, ilusa kujundusega, muudab ümbruse hubasemaks ja Pärnu euroopalikumaks. Peaaegu samapalju oli vastupidiseid arvamusi (igav, tobeda kujundusega, ei ole funktsionaalne, liiga kivine, rohelust vähe ja ilme annaks paigale purskkaev). Rohkelt tehti ettepanekuid väljaku kasutamise kohta (sobiv vabaõhuürituste korraldamiseks, kena koht välikohvikule, sobib taieste paigaldamiseks).

Vabal ajal randa

Meelsamini veedavad noored vaba aega rannas, rannapromenaadil ja muulil - 263 vastanut. Seejärel ööklubides ja muudes meelelahutusasutustes (201), kohvikutes-restoranides (165). Vähem huvitavad noori raamatukogu, spordiklubid, jõe ääres jalutamine. Neidude ja noormeeste huvisid võrreldes saab tõdeda, et noormehi köidavad pigem spordiklubid, spordihall või jõe ääres jalutamine. Neiud eelistavad kultuuriasutusi.

Üldjuhul peavad noored Pärnut turvaliseks paigaks, kuid pimedal ajal väldivad nad eelkõige jõeäärseid tänavaid (173 vastajat) ja parke (148). Kuid 93 küsitletut ei väldi ühtegi kohta.

12 protsenti vastanutest on langenud kuritegevuse ohvriks ja enim on füüsilise vägivalla akte nendega juhtunud kesklinna, Ülejõe, ranna ja Mai piirkonnas.

Kui tuleb kord valida elu- ja töökohta, luua pere, siis tähtsamaks teguriks peavad noored turvalist elukeskkonda (303 arvamust). Samuti on olulised töökohtade valik (289) ja konkurentsivõimeline töötasu (228). Kõrgelt väärtustavad noored kvaliteetse hariduse omandamise võimalusi (193) ja eri vaba aja veetmise paikade rohkust (182).