Oma kätega ehitatud
Kui Soometsa osaühing pani neli aastat tagasi müüki heinaseemnekuivati, uurisid Rein ja Raigo Kangruoja, kas majas annab ahjupotitööstust käivitada.
Rein tegi siis juba pottsepatööd, kuid ahjupotte Häädemeestel enam ei tehtud, selgitas Raigo Kangruoja.
Kangruojad ostsid osaühingult maja ja Häädemeeste potitööstusest mõne seadme, kuid tootmisliinist suurema osa on vennad oma kätega ehitanud. Kuivatusahju, mis välismaal pidi Raigo teadmist mööda maksma vähemalt 85 000 krooni, said nad töökorda vähemalt kaheksa korda odavamalt.
Remont on majas pooleli, sest oluline oli tootmine käivitada, tõdes Raigo. Töökoja on nad saanud siiski uue katuse alla ja algust on tehtud tootmisruumide uuendamisega. Järge ootavad olmeruumid ja maja välisviimistlus.
Kangruojade valge või roosa-lilla glasuuriga ahjupoti hind on 65 krooni, mis tähendab, et ahjutäie saab kätte 10 000 krooni eest. Ahi maksab aga vähemalt kaks korda enam, sest pottidele kulutatule tuleb liita sisekorpuse maksumus ja pottsepa tööraha.
Raigo Kangruoja ütles, et mõnevõrra odavam on ehitada ahi lihtpottidest või tellistest. Ahju iga oleneb kahtlemata poti kvaliteedist, kuid ennekõike siiski meistri oskustest, kinnitas ta.
Pottseppa, seda enam head, annab Kangruoja ütlust mööda tikutulega otsida: peale oma venna Reinu ei tea ta paikkonnas teist ahjuladujat. Rootsis potitööstust näinud vennad imestavad siiani, kui palju noori mehi peab seal pottsepa ametit.
Soometsa potitööstuses töötab kuus inimest, nende hulgas vennad ise. Raigo Kangruoja jutu järgi ei vaja väiketööstus ühtki laua taga istujat. Palgalistele kehtib tööpäev ja puhkuseaeg, meile vennaga pole sedagi ette nähtud, aasis ta.
Kangruoja ütles, et ahjupotte suudavad nad aastas toota kuni 30 000, mis on võrreldav kunagise Häädemeeste potitööstuse kuutoodanguga.