Sütevaka gümnaasiumi looja trügib taas koolitusturule

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi asutanud ja sealt rahaliste segaduste tõttu lahkuma sunnitud Neeme Ellermaa asutas erakooli Universalia, mis pakub keeleõpet, logopeedilist abi ja järeleaitamistunde.

Universalia kool kuulub Neeme ja ta venna Jaanus Ellermaa Saaremaal Mustjala vallas registreeritud osaühingule Universalia, mis äriregistri järgi tegeleb muuhulgas hobusekasvatuse ja -aretusega.

Haridusministeeriumist saadud koolitusluba võimaldab erakoolil anda keeleõpet, järeleaitamistunde ja logopeedilist abi. Koolil oma maja pole ja õpperuume renditakse Pärnus Chaplini keskuses. Õpetajateks tulla on Ellermaa sõnutsi nõusoleku andnud mitu Sütevaka humanitaargümnaasiumi pedagoogi.

Ellermaa ütles, et on uue kooli omanik ja direktor, kuid kooli kosudes soovib ta otsida uue direktori.

1998. aasta kevadel lasus Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumil, mille ainuomanik ja direktor oli Neeme Ellermaa, tasumata arvete ja riigimaksete näol üle poole miljoni kroonine võlg.

Et õpetajad polnud kuid palka saanud, hakkas kooli nõukogu omanikult võlgade kohta aru pärima. Rahalistest segadustest tingitud konfliktide tõttu loovutas Ellermaa 99 protsenti osalusest koolis.

Pärnu Postimees rääkis mitme toona humanitaargümnaasiumis õppinud lapse vanemaga. Ükski neist ei soovinud ajalehes avaldada enda kui Ellermaa tööle hinnangu andja nime, kuid kõik küsitletud kinnitasid, et õppetöö tase vääris Ellermaa ajal kiidusõnu, etteheited puudutasid vaid sassis raamatupidamist.

Ellermaa ise ei soovinud toona juhtunut kommenteerida, küll välistas ta olukorra, et OÜ Universaliale kuuluv kool võiks minna pankrotti ja õpilased rahast ilma jääda.

Kool majandab end õppemaksust, õpetajad palgatakse ja ruume renditakse vastavalt sellele, kui palju õpilasi registreerub.

Kuu aega õppimist erakoolis maksab 300 krooni, tunnid toimuvad kaks korda nädalas.

Kool soovitab maksta korraga ära kogu õppeaasta ehk üheksa kuu õppemaksu - 2700 krooni. Ellermaa kinnitas, et see on vaid soovitus, sest nii saaks õppur riigilt järgmisel aastal korraga õppemaksust 26 protsenti tulumaksu tagasi.

Ellermaa väitel sõlmitakse iga õppuriga leping, mille kohaselt makstakse õppijale raha tagasi, kui ta mingil põhjustel õpinguid jätkata ei taha või ei saa.

Koolituslubasid väljastava haridusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Kadri Peterson ütles, et ministeeriumil pole voli kontrollida koolitusloa taotleja tausta.

“Eesti Vabariigi seaduste järgi on kõik mingit asutust avada tahtjad võrdsed,” sõnas ta. “Kui inimene on võimeline kooli õppekava, põhikirja ja muud vajaminevad dokumendid korda ajama, võib ta koolitusloa saada. Me ei toetu subjektiivsetele asjaoludele, meie menetleme dokumente.”

Kui aga koolis tekib probleeme, võivad õpilased ja lastevanemad pöörduda ministeeriumi poole.

Haridusministeerium ei uuri kooli rahalist olukorda, vaid õppetöö taseme vastavust sellele, milleks anti koolitusluba, selgitas Peterson.

Ellermaa rääkis, et pärast Sütevaka humanitaargümnaasiumist lahkumist lükkas ta Tartus käima rakendusliku kõrgkooli ja Põlvamaal kutsenõustamiskeskuse.

    Tagasi üles