Kahenädalane Kalle Rasmus ootab kohta Audru lasteaeda

Kalle Rasmuse ema Jaana Rubin pani veebruaris sündinud pisipõnni lasteaia järjekorda, sest kartis, et muidu jääb poeg paari-kolme aasta pärast lasteaia ukse taha.

“Kiirustasin poja kirjapanekuga, sest kuulsin, et järjekord on veninud pikaks,” põhjendas Rubin. Vanema tütre, viieaastase Stella lasteaiaõhinat nähes on ta veendunud, et koolieelses kasvatustöös on lasteaial oluline roll täita.

Rubin tahab kindel olla, et paari-kolme aasta pärast, kui Kalle Rasmus on valmis lastekollektiivi minema, on tema jaoks seal koht olemas.

Järjekord kasvab

Audru lasteaia juhataja Aili Koodi tõdes, et lasteaia järjekorras on 59 mudilast vanuses mõnest nädalast kuni koolieelikuteni välja. “Kaks last ootab kohta kooli ettevalmistusrühma, sügisel saame nad vastu võtta,” märkis Koodi.

95 lapsele ehitatud lasteaiamaja on Koodi ütlust mööda viimase kohani täis. Pärnu külje alla Pappsaare külla planeeritavast valla lasteaiast nad kergendust ei oota, sest linna poolelt pole neil lapsi käimas nüüdki.

Koodi tõdes, et järjekorraga on omad raskused. Mõni lapsevanem tuleb ja vibutab sõrme, et on oma aja ära oodanud ja olgu nüüd ja kohe lapsele koht.

Koodi sõnutsi juhtub protestijaid talle siiski harva ette. “Piirkonnas pole ju ükski pere mulle võõras ja seepärast on koostöö enamiku vanematega sujunud kenasti,” lausus ta.

Koodi pole väsinud lapsevanematele selgitamast, et parim kasvupaik on lapsele siiski kodu, lasteaed on abivahend neile peredele, kus vanemate töö või vanavanemate kauge elupaik ei võimalda lapsele kodus järelevaatajat.

33 aastat lasteaia juhatajana töötanud Koodi on samal ajal kindel, et iga laps vajab omaealiste seltsi ja harjumist tegutsema kollektiivselt. Tema sõnutsi pole kahtlustki, et lasteaialaps võtab koolielu kodust tulnuga võrreldes märksa kergema vaevaga omaks.

Lapsele parim

Koodi arvates on järjekorra lasteaia uste taha põhjustanud just see, et lapsevanemad on endile teadvustanud lasteaia olulise rolli lapse võimete ja oskuste arengus. “Laps ju tegutseb ja õpib oma ala hästi tundvate õpetajate juhendamisel ja see loob tugeva aluse edaspidistele õpingutele,” kinnitas Koodi.

Õppimise sihiteadliku kujundamise kõrval loendas Koodi lasteaia tõusva populaarsuse põhjuseks ka naiste kiirustamise tööle, et mitte kaotada oma professionaalsust või töökohta, ning üksikvanemate osatähtsuse tõusu, mis sunnib emasid varakult elatisraha teenima.

Kohti napib mujalgi

Paikuse lasteaia juhataja Maie Kalbus kinnitas, et ehkki majas on ruumi 124 lapsele, on ootajaid järjekorras poolsada. “Mõni päev tagasi otsustati just vallas, et lasteaed vajab juurdeehitust vähemalt kolme rühmaruumi jagu,” rõõmustas ta.

Kalbus nentis, et mullu avas lasteaed täiendava sõimerühma ja ilmselt tuleb teha veel üks rühm väikelastele. “Meile on soovitud paigutada isegi alla aastasi lapsi, ent nooremaid kui poolteiseaastasi me vastu ei võta,” märkis juhataja.

Kalbuski on arvamusel, et lasteaiakohtade nappus on põhjendatav naiste kiirustamisega tööle raha pärast või hirmust kaotada tööoskused või ametikoht. Paikusel lisandub laienev elamuehitus ja korrusmajade täitumine, sest lastega peredel on maal odavam elada kui linnas.

Pärnu maavalitsuse alushariduse inspektor Sigrit Lilleste ütles, et Audru ja Paikuse kõrval on lasteaiakohtadest puudus ka Sindis ja Saugas. Tahkuranna vald avab peagi oma lasteaia, sealsed lapsed kasutavad praegu Pärnu linna lasteaedade teenust.

Lilleste tõdes, et Pärnumaal, nii linnas kui maal kokku, käib lasteaias 3490 mudilast ehk 92 rohkem kui läinud õppeaastal. “Tõusu on ajendanud nii lastevanemate kasvav huvi lapse arengu vastu kui õpi- ja kasvukeskkonna paranemine lasteaedades,” kinnitas ta.

Pärnuski napib kohti

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp kinnitas, et linn on viimasel kahel aastal avanud kolm uut rühma. “Sõimerühmad on täis, aiarühmas on vabu kohti vaid Tammsaare ja Pillerpalli lasteaias,” teatas ta.

Napa sõnutsi on linnavalitsus otsustanud remontida Tralli, kunagise KEKi lasteaia majas neli tühja rühmaruumi. “Praegu töötab seal kuus rühma, lastevarjupaik Oliver sai omale kahe rühma ruumid,” selgitas ta.

Napp ütles, et lastevanemate rõõmuks töötab linnalasteaedades ühtlaselt tugev kaader, ent puudus on noortest. “Viimase kümne aasta jooksul pole me vastu võtnud ühtki kõrgkoolilõpetanut, kõik meie noored on kõrghariduse omandanud töö kõrvalt,” märkis ta.

See, et tänavu jaanuaris kandideeris Kadri lasteaia kahele õpetajakohale viis kõrgharidusega noort, võis Napa arvates olla kas juhus või muutuse algus. “Igal aastal lõpetab kõrgkoolis koolieelse pedagoogika grupp noori, kuid enamik neist pole siiani erialasele tööle kippunud,” tähendas Napp.