Jäärja talunik hageleb vallaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töötu toetusrahaga kaks aastat tagasi lambakasvatusele aluse pannud talumees taotles vallalt oma kasutusse vaba põllumaad, et toita suurenenud utekarja, ent vallavolikogu tegi otsuse osaühingu kasuks.

Saarde vallas Läti piiri ääres esivanemate maal kahe aastaga end äramajandava mesindus- ja tõulambakasvatustalu rajanud Jüri Pärnat saatis Pärnu maavanemale palvekirja kontrollida, kas vallavolikogu tegi õigesti, kui jättis ta maast ilma ja andis tema kodukülas Jäärjas ainsa vaba, 13,9hektarilise põllumaa naaberküla osaühingu Laanepuu kasutusse.

Sõnad ja teod lähevad lahku

Pärnati väitel on vallavolikogu otsus talle vastuvõtmatu nii maatükist ilmajäämise kui selle pärast, et vallavolikogu räägib üht ja teeb teist. Valla arengukavas, mille volikogu heaks kiitis, on nimelt kirjas, et paikkonnas eelisarendatavad valdkonnad on piima- ja lihakarja, teravilja- ning tõuloomakasvatus ja kuna piirkond on vähe saastatud, tuleks soodustada mahepõllundust ning propageerida keskkonnasäästlikkust.

“Siin ma nüüd olen oma tõulammaste ja mahepõllundusega ning mitte ei saa aru, miks vallavolikogu eelistab väiketalunikule suurmajandit, mille põhitegevus pole mitte põllumajandus,” nentis Pärnat.

Öeldut kinnitab OÜ Laanepuu 2002. aasta majandusaruanne, mis näitab, et firma üle 2,3miljonilisest müügitulust moodustab elusloomade ehk sigade müük vaid 127 752 krooni.

“Maareformiseaduses on ju selgelt kirjas, et õigus maad oma kasutusse taotleda on neil, kelle põhiline tegevusala on põllumajanduslik tootmine,” selgitas talumees. Pärnatit jahmatas seegi fakt, et maade kasutusse andmise ettekandja volikogus oli valla peamaakorraldaja Toivo Roseni kõrval volikogu esimees Väino Lill, kes ise oli maataotlejate nimekirjas. Otsustamisel osales volikogu liikmena OÜ Laanepuu omanik Kert Jefimov, kes lisaks ühisfirmale taotles ja sai maad isiklikku valdusesse.

Ametimehele seadus ei loe

Pärnat ütles, et uuris maareformi seadustest sedagi, kas vallavalitsejail oli õigus koormata avalikule väljapanekule minevaid maatükke kasutuslepinguga enne maavanema luba. “Seadus ütleb, et kasutusvaldusesse antava vaba maa väljapanek toimub pärast asjakohase loa saamist maavanemalt, kuid maakorraldaja sõlmis viiele maatükile lepingu vahetult enne loa saamist,” põhjendas ta.

23. augustil ehk täpselt kaks nädalat enne maavanema loa andmist allkirjastasid Saarde vallavalitsuse maakorraldaja Tiiu Karu ja OÜ Laanepuu juhatuse liige Kert Jefimov ajutise maakasutuse lepingu viie lahustüki kohta kogupinnaga 98,7 hektarit.

Nende hulgas on Jäärja maatükk, mille suhtes pärast avalikku väljakuulutust 9. septembril Pärnu Postimehes esitas taotluse Sossemetsa peremees Jüri Pärnat.

“Viisin avalduse valda ja mulle ei öelnud keegi, et see maatükk on juba välja antud,” rääkis Pärnat. Kui ta paar nädalat hiljem nägi, et maatükk on juba üles küntud, kihutas ta vallamajja asja uurima. “Sain kuulda, et noh, las nad künnavad, lõpliku otsuse teeb ju volikogu,” meenutas talunik.

Detsembris nõutas vald Jüri Pärnatilt 2002. aasta tuludeklaratsiooni, et veenduda, kas mees on ikka põllumees.

Nüüd märtsi alul sai Pärnat teate, et tema taotlus jääb rahuldamata, sest maatükk number 243 Jäärja külas läheb OÜ Laanepuule kui selle maa kasutajale.

Emotsioonid on liigsed

OÜ Laanepuu omanikud Andres Prink ja Kert Jefimov kinnitasid üksmeeles, et nad pole tahtnud kedagi maata jätta, kuid 500 siga laudas vajab toitmist ja teravilja kasvupinda peab laiendama. Maad on osaühingul 400 hektari ringis.

Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill teatas, et volikogu ei soovi väiketalunikke välja suretada, vaid lähtus otsustamisel seadusest, mitte emotsioonidest. “Kas OÜ Laanepuuga sõlmitud maa ajutise kasutuse leping on korruptiivne või mitte, jäägu vallavalitsuse südametunnistusele, volikogu lepingute sõlmimise ajast ei teavitatud,” märkis ta.

Lill ütles, et volikogu tegi otsuse ainult maareformi seaduse muutmise seaduse põhjal, kus tehakse eelistus maa senisele kasutajale. Volikogu andmetel on OÜ Laanepuu põhitegevusala põllumajanduslik tootmine.

“Möödunud aastal haris osaühing üles Saarde vallas sadu hektareid seni kasutamata põllumaid,” nentis Lill. Tema sõnutsi tekitab küsimuse vaid asjaolu, miks Jüri Pärnat ei taotlenud kõnealust maad ajutisse kasutusse juba varem.

Saarde valla maakorraldaja Tiiu Karu sõnas, et kui inimene tuleb tema juurde ja soovib asuda kasutama maad, on tema tööülesanne sõlmida see leping, olgu jaanuar või detsember.

“Augustis tuli minu juurde OÜ Laanepuu esindaja Jefimov ja avaldas soovi hetkel kasutusest väljas olnud maade kasutamiseks, mul ei olnud mingit põhjust keelduda,” kinnitas Karu. Tema väitel esitas vald maavanemale vabade põllutükkide plaanid ja loetelu taotlusega saada maatükkide avaliku väljapaneku luba jaanuaris 2003 ja vastus tuli 5. septembril.

“Kogu selle aja olime teadmatuses, milliseid maatükke saame avalikustada ja mida riik jätab omale,” möönis maakorraldaja.

Ent nagu on selgunud, viie maatüki andmist OÜ Laanepuu kasutusse maavanema viivitus ei takistanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles