Pärnumaa õpilasmaleva eestvedaja Mati Sutt kinnitas, et ehkki esimesed rühmad avavad töösuve jaanikuu hakul, on malev valmis startima kas või kohe ja rakendama tööle kuni 1700 koolinoort.
Õpilasmalev on töösuveks valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme aastat tagasi nelja rühma ja sadakonna lapsega nõukogude ajastul ülipopulaarseks kasvanud õpilasmalevat elustanud Sutt, kes igapäevaleiba teenib Jõõpre põhikooli direktori ametis, tunnistas mullu töösuve hakul, et lagi on käes ja malevat laiendada pole enam kuhugi.
Ent kui mullu andis malev tööd 1450 noorele, siis tänavu vähemalt 1700 õppurile.
Kavalus appi
Õpilasmaleva töökaante vahele on Sutt tänaseks köitnud tellimuskirju ja lepinguid 1640 malevlase kohta. Juba südatalvel saatis ta omavalitsustele palvekirja teada anda noorte tööjõu rakendamise võimalustest ja seda mitte üksnes vallavalitsuse rahastatavais heakorrarühmades, vaid ka valla haldusala ettevõtetes või talumajapidamistes.
Õpilasmaleva töökorraldajale vastata pidas oluliseks 20 omavalitsust 23st. See on Suti kinnitust mööda suur samm edasi, sest kui kaks aastat tagasi tegi malevaga koostööd 11 ja mullu 17, siis tänavu juba pea kõik omavalitsused. Mis tähendab, et kui mullu töötas õpilasmalevas 800 maalast, siis sel suvel jätkub tööd vähemalt 1030 maanoorele.
Nagu eelnenud aastail, jagub tänavugi enim tööd omavalitsuste heakorrarühmades, ent õpilasmalevlasi näeb samuti maasika-, vaarika- ja kurgipõllul, turbaväljal, lotopileteid ja jäätist müümas. Jätkuvalt on malevlaste korrastada haljasalad, pargid, kalmistud, rannaniidud, jõekaldad.
Rühmajuhid kogemustega
Sutt märkis, et kergeim osa töösuve ettevalmistuses on rühmade juhendajate palkamine. Nii-öelda komandöri tööd on aastaid teinud ning jätkavad kogemuste ja vastutustundega õpetajad, nemad komplekteerivad rühma ja nende otsustada on, kas rühmas on vaid oma kooli õpilased, rääkis Sutt.
Sestap on õpilasmalevasse tahtjaile kõige otsem tee kuulata maad oma koolis: kas õpilasmaleva rühm hakkab tööle? Kui ei, tuleks oma nimi kirja panna kooli huvijuhi juures. Sutt möönis, et iga kool peaks pisutki olema huvitatud väljavaatest rakendada lapsed tänaval hulkumise asemel tööle.
Riik toetab töölapsi tänavu 13 krooniga päevas, malevlane teenib tunnis 15 krooni ehk viie töötunniga päevas 75 krooni. Kümne päeva järel pistab poiss või tüdruk taskusse 750 krooni.
Maleval on oma atribuutika, tänavu üritan hankida igale rühmale vormi ja rahataotluse selleks olen ammuilma sisse andnud, teatas Sutt.
Kirjavahetus omavalitsustega ei välista Suti sõnutsi ettevõtete, eriti Pärnu linna firmade otsepöördumist õpilasmaleva poole. Iga talupidaja, firma või ettevõte on meie partnerite hulka teretulnud, sest tööd teha tahtvaid noori on kindlalt rohkem kui maleval neile tööd pakkuda on, selgitas ta. Julgen kinnitada, et lapsed teevad tööd, lullitajail rühmas asu ei ole.
Sutt nentis, et malevasse kipub järjest rohkem 11-12vanuseid lapsi, koolid on huvitatud kasvatusraskustega laste suunamisest tööle ja vaja läheks erirühma narkosõltlastele. Mis siin salata, lapseohtu narkosõltlasi on meie hulgas olemas ja nad vajavad abi, märkis Sutt. Nendele noortele on sobivamad ööbimisega töö- ja puhkelaagrid, sest oma kogemustest teab Sutt nimetada mõndagi korda, kui päevatöö eest raha pihku saanud noor vahetas selle kohe lähima tänavanurga taga narkootikumi vastu.
Malev rahvusvaheliseks
Tänavu esimest korda võõrustab Pärnumaa malev kuut rahvusvahelist rühma. Vändra alev pakub tööd-leiba Saksamaa ja Audru vald Soome Jurva noortele.
Soome ja Rootsi osalusega noorterühm valmistub maailmameistri juhendamisel liivaskulptuuride konkursiks.
Omaette rühmas on nn heraldikud, kes praegu juba kavandavad pere, linna, asula või muu sihitusega vappe. Valminud töödest kümme paremat läheb heraldikakonkursile Soome ja naaseb sealt koos soome kümne parimaga Valgeranna suvelaagrisse, kus laagriliste ülesanne on paberile joonistatu vormida kas puitu või metalli. Töid näeb nii Kuressaare lossis kui Pärnu muuseumis.
Kunstilaagri omapära on, et maalimise kõrval vormitakse savigi ja tegevus toimub seepärast Jõõpre koolis, kus malevlaste kasutada on keraamikaahi.
Ajaloohuvilistega ühinevad koolinoored Saksamaalt, et jätkata Tallinna muinsuskaitse rahastamisel vabadussõdalaste ja saksa sõdurite haudade korrastamist.
Suti initsiatiivil peaks asja saama väliseestlaste laste rühmast. Huvi sellise rühma vastu on suur mitte üksnes Soomes, Rootsis, Kanadas, vaid ka Venemaal, kinnitas Sutt. Sellesse rühma kuulujaid tööga ei koormata, neile on see võimalus veeta suvepuhkus oma esivanemate kodumaal.