Eile jäi riigikogus tööpäeva lõppemise tõttu pooleli pensioniiga tõstva eelnõu teine lugemine, mis jätkus kell 18 alanud lisaistungil, sest opositsioon avaldab eelnõu vastu tugevat protesti.
Opositsioon ei kiirustaks pensioniea tõstmisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakond on eelnõu kohta teinud 118 muudatusettepanekut, 14 parandust on esitanud Rahvaliit ja seitse sotsiaaldemokraadid.
„Mida teerullilikumaks läheb koalitsiooni käitumine, seda enam peame kasutama kõiki vahendeid, mis opositsioonile jäänud on,“ ütles Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson Päevaleht Online’ile.
Simson märkis, et ei toeta valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse vastuvõtmist, millega kõik praegu 56aastased inimesed kaotavad seitsme aasta pärast õiguse 63aastaselt vanaduspensionile minna.
Keskerakond on kiirustamise vastu
“Keskerakond soovib, et inimeste tervist ja toimetulekut otseselt mõjutavaid otsuseid ei võetaks vastu kiirkorras kahe riigikogu istungipäeva jooksul, vaid neile eelneks piisav analüüs ning laiapõhjaline arutelu,” on Simson Päevalehele teada andnud.
Simsoni sõnutsi leiab Keskerakond, et plaanitav kokkuhoid ei ole Eesti elanike seniste tervisenäitajate kontekstis kohane ega tugine korralikule ekspertanalüüsile.
“Kokkuhoid saabub 63- ja 64aastaste inimeste arvelt, kellest praegu jätkab töötamist vaid kolmandik,” ütles Simson. “Kuigi pensionile lisaks teenitud palga näol saadud rahaline eelis on ilmne, on vanemaealiste madala tööhõive põhjuseks nii kõrge tööpuudus kui tervis.”
Reaalsus on aga see, et hoolimata kõigist opositsiooni pingutustest, jääb koalitsiooni tahe peale. Simsoni selgitusel on Keskerakonna protesti esimene põhjus see, et inimesed on „uinutatud“ pensioniea tõstmise suhtes, ja eelnõu puudutab neidki, kes on alla 56aastased.
„See tähendab nende (alla 56aastaste, toim) pealt hakatakse riigieelarve tasakaalu hoidma kahe aasta mittemakstava pensioni näol,“ lisas Simson. „Koalitsioonil oli plaanis seadus vastu võtta kahe päevaga. Siis ei oleks keegi seda tähele pannud ja seitsme aasta pärast oleks pensioniea muutus tulnud samasuguse üllatusena, nagu näiteks viimati oli elektriaktsiisi tõus.“
Nestor soovitab tööpensioni
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor ütles pensioniiga tõstva eelnõu arutamise kohta Postimees Online’ile, et valitsusel on viimasel ajal kombeks väga olulisi seadusi vurinal riigikogust läbi lasta ja see pole sünnis.
Nestor lisas, et miskipärast ei soovi valitsus pensioniteema põhjalikku arutamist, näidates, et pensioniea tõstmine on ainus lahendus, et tulevikuski jaguks raha pensione maksta. Tema sellega ei nõustu.
Nestor näeb lahendust hoopis tööpensioni süsteemi käivitamises. Ta selgitas, et pensioniea kergitamisega loodab valitsus vähendada riikliku pensionikindlustuse kulusid viis kuni kümme protsenti. Samal ajal on loomata tööpension, mis mõeldud inimestele, kes eriliste töötingimuste tõttu saavad varem pensionile minna.
Nestor märkis, et tööandjad kindlustavad praegu oma halvad või erilised töötingimused vales korras - riiklikus pensionikindlustuses, kuid mõistlik oleks luua uus pensioniliik - tööpension.
Nestori idee järgi saaks inimene vahepeal tööpensioni ja vastavasse ikka jõudes edasi juba vanaduspensioni. Tema hinnangul on need kulud, mida riik praegu pensionikindlustusest maksab, soodustingimustel pensionide tõttu kaks korda suuremad kui efekt, mida pensioniiga kergitades loodetakse saavutada.
Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivsete elanike arvu vähenemisega kaasnevat tööpuudust.