Tiit Leier: Ajalugu ei maksa üle tähtsustada

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rapla maavanem Tiit Leier.
Rapla maavanem Tiit Leier. Foto: Urmas Luik

Esmaspäeval Pärnu maavanema ja omavalitsusjuhtidega Vändra alevi ja Vändra valla, Tootsi valla ja Järvakandi ühinemist arutanud Rapla maavanem Tiit Leier leiab, et Järvakandi kaotamine Pärnumaale võib tähendada pelgalt 1400 inimese kaotust, kuid võib olla ka algus maakonna edasisele lagunemisele.


Tiit Leier, millisena teie Rapla maavanemana Järvakandi tulevikku näete, sobiks see vald rohkem Rapla- või Pärnumaa koosseisu?


Selles suhtes on see pretsedent, et kolmandalt osaliselt (Kehtna vallalt – toim) tahetakse jõuga võtta külasid ja vallad üle maakonnapiiride ühendada.



Ma arvan, et võib minna mõlemat pidi, mõlemad võimalused on olemas. Ajalugu on siinjuures selgelt üle tähtsustatud, sest ajaloo kontekstis võib välja tuua kümneid moodustisi peale kunagise Vändra rajooni.



Täna (esmaspäeval Pärnu maavalitsuses – toim) võeti siin teemaks seegi, mis Rapla maakonnast saab. Eestis on viisteist maakonda, millest Raplamaa on suuruselt kaheksas.



Kas maakond senisel kujul jätkab, ei sõltu ju praegu maakonnas elavatest inimestest, vaid väga palju sellest, millisena näeb Eesti riik maakondade tulevikku: mitu maakonda meil on, kuidas need suhestuvad omavalitsusse. See on üks punkt, millest võib tuleneda see, kuhupoole Järvakandi läheb.



Üle Eesti on analoogseid kohti, kus omavalitsusi võiks tükeldada kas kolmeks või neljaks jupiks ja jagada laiali. On kaks võimalust: vallad kas teevad selle ise ära või vaadatakse seda üle Eesti korraga. Kui laseme ühes kohas teha, tuleb lasta seda igal pool teha.



Ma ei välista, et Järvakandi võib ühel hetkel teisele poole maakonnapiiri sattuda, aga ma ei näe, et see juhtuks kiiresti.



Kuidas mõjuks Järvakandi kaotus Rapla maakonnale?


Ma ei tea seda. Võib nii juhtuda, et kaotad ühe omavalitsuse ja ühes sellega väikse jupi territooriumi ja 1400 inimest, aga võib tähendada sedagi, et džinn on pudelist välja lastud ja see võib lõppeda ühel hetkel maakonna likvideerimisega, kui järgmisedki tahavad ühineda väljapoole.



Raplamaa on äsja valmis saanud keskuste arengustrateegia, mis näeb oma maakonnas nelja tugevat keskust: Raplat, Kohilat, Märjamaad ja Järvakandit. Kas selle arengustrateegia järgi jääks Järvakanti gümnaasium alles?


Eelkõige sõltub gümnaasiumi säilimine sellest, kas on lapsi. Paberi peal võib ju hoida igasuguseid koole, aga kui reaalselt lapsi ei ole, pole võimalik konkurentsivõimelist gümnaasiumi hoida.



Kuivõrd Järvakandi keskusena mõjutab ümberkaudsete Raplamaa külade elanike elu?


Mitte kuigivõrd, sest kui räägime ümberkaudsetest küladest, ei ole kümne kilomeetri raadiuses peale mõne talu sisuliselt midagi muud kui mets. Järvakandile lähimad suuremad asulad jäävadki tegelikult teisele poole Raplamaa piiri Pärnumaale varasema Kaisma valla territooriumile, nüüdsesse Vändra valda.



Kuivõrd võib Kehtna ja Järvakandi vastasseisus tegu olla isikutevahelise konflikti ja kuivõrd rahva häälega?


Maainimesi on seal (Järvakandit ümbritsevais Kehtna valla külades – toim) nii vähe, et katsu öelda, mis on see rahva hääl. Läbi aastate ei ole need inimesed, kes on Kehtna vallavolikogus, näinud objektiivset põhjust, miks peaks halduspiire muutma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles