Vändra kihelkonna juured peituvad muinasajas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vändra Martini kirik seisab Kirikumäel aastast 1787, varasemad kirikud olid Kalmarus (vähemalt 1624. aastast), Vana-Vändras (ehitatud 1653) ja Kirikumäel (1747).

FOTO: Ants Liigus

Vändra kihelkonna alad, nagu need 20. sajandiks välja kujunesid, kuulusid Muinas-Eestis valdavalt Alempõhise (Alem-poisi) muinaskihelkonda, mis polnud maakondadega ühinenud.  Teisalt arvatakse, et Vändra alad võisid olla muinasajal liitunud Sakala maakonnaga ning Viluvere piirkond jäi hoopis Läänemaa rüppe Kõrve (Korbe, Pärnu-Jaagupi) kihelkonna alla.


Ilusam on uskuda, et Vändra alad olid iseseisva väikemaakonna süda. Igatahes asus üks Alem-põhise kahest linnusest Vändra külje all Mädara jõe ääres, nüüdsel linnamäel.



Vändra nime on tõlgitud ürikutes eri keeltesse, nagu Wenders-kulle, Wennier, Fendern, Fennern, mis tähendab Moorland'i ehk eesti keeli soo- ja rabamaad.



Vändra kirikukihelkond moodustati 17. sajandi keskpaiku tollase Rootsi valitseja Gustav II Adolfi poolt 1657. aastal major Jakob Scottile kingitud Vändra mõisa ümber.



Uus kihelkond sai maid Tori kihelkonna põhjaosast, mis moodustati üle 100 aasta varem, aga 12.-13. sajandil loodud Pärnu-Jaagupi kirikukihelkonna idaservast.



Vändra kirikukihelkond kuulus Pärnumaa koosseisu, mis moodustati iseseisva haldusterritooriumina Vändra kirikukihelkonnaga umbes samal ajal.



Vändra kihelkonda kuulus Käru abikihelkond, mis kihelkondlikus mõttes seisis Rootsi ajast suhteliselt iseseisvana, kuna selle piirkonna (Lelle, Käru ja Eidapere mõis) kinkis Gustav II Adolf von Staudenite suguvõsale. 1920. aastal eraldati Vändra kihelkonnast Käru kihelkond.



Kuna Eesti Rahva Muuseumi eestvõttel maastikul märgistatud kihelkondade piirid järgivad kihelkondi, nagu need olid välja kujunenud 24. veebruariks 1918, jäeti Käru ja Eidapere kant nüüdki Vändra kihelkonna piiresse.



Tänapäeval on Vändra kihelkonna maad jagunenud Pärnu- ja Järvamaa vahel. Pärnumaale kuuluvad omaaegsest kirikukihelkonnast Vändra alevi ja valla maad, välja arvatud Kaisma piirkond, mis oli osa Tori kirikukihelkonnast.



Vändra kihelkonnas on asunud kirikumõis ning rüütlimõisad Eida-peres, Kärus, Lelles, Uue-Vändras ja Vana-Vändras koos Rõusa kõrvalmõisaga. Peale nende Viluvere linnamõis ning Võidula poolmõisa staatuses klaasivabrik.

    Tagasi üles