SA Pärnu Haigla tähistab sel nädalal uues majas Ristiku 1 viibimise viiendat aastapäeva. Uus maja avati 5. aprillil, aastapäevapuhune pidulik konverents peetakse neljapäeval, 8. aprillil.
Urmas Sule: Rõõmustada saab õnneks paljugi üle
/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
7. aprill 2010, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule, mis on haiglas viie aastaga muutunud?
Hoone kuulub nüüd SA Pärnu Haiglale, mitte Riigi Kinnisvara ASile. Oleme ise maja peremehed ega pea enam renti maksma. See võimaldab haiglal enam investeerida tänapäevasesse meditsiinitehnikasse. Vanades hoonetes asuvate osakondade töötajad ja patsiendid ootavad samasuguseid tingimusi nagu Ristiku tänaval.
Mis on teie kõige suurem rõõm?
Rõõmustada saab õnneks paljugi üle. Pärnu haigla põhitegevus on Pärnumaa ja naabermaakondade lähivaldade elanike teenindamine keskhaiglana ning seeläbi inimestele sotsiaalse turvatunde loomine. Eripärana tuleb meil sesoonselt olla valmis teenindama Pärnut külastavaid sise- ja välisturiste, kelle arv suveperiooditi ületab 300 000. Seetõttu teevad kõige suuremat rõõmu professionaalsed ja pühendunud kolleegid – meie haiglas töötab kokku üle 1000 inimese. Väärtustame meeskondlikku eneseteostust, hindame kolleegide juures nii professionaalset kui isiklikku arengut.
Haiglajuhina rõõmustan selle üle, et Pärnu haiglast on kujunenud kogu piirkonna jaoks tähtis innovatsiooni ja arendustegevuse promootor. Oleme suutnud olla uuendusmeelsed ja paindlikud, seda kinnitab asjaolu, et Pärnu haigla on tööandjana kõrgelt hinnatud.
Hästi suur rõõm on saada patsientidelt positiivset tagasisidet. See näitab, et peale neutraalselt ja bürokraatlikult kõlava tervishoiuteenuse on patsient tajunud pühendumist ja hoolivust, mis on meie töötajatele väga tähtis.
Kõige suurem inimlik rõõm oleks, kui kõik Pärnumaa inimesed oleksid nii terved, et ei peaks üldse arsti poole pöörduma. Ise kipun paadunud optimistina siiski sellise tuleviku võimalikkuses kahtlema.
Milline on suurim mure?
Pärnu haiglal on teiste haiglatega sarnased mured: liiga efektiivsest süsteemist ja tervishoiu rahastamisest tulenevad hädad, mis patsiendi jaoks väljenduvad mitmel moel: nii pikkades järjekordades, sest arste on liiga vähe, kui vähemas tähelepanus ja hoolitsuses, sest töökoormus tuleb ära jagada väiksema arvu töötajate vahel. Järjest suurenev efektiivsuse nõue jätab patsiendiga tegelemiseks üha vähem aega ja see toob paratamatult kaasa patsientide rahulolematuse.
Loodan siiralt, et veel käesoleval aastal õnnestub meil Tallinna võimukoridorides selgeks teha, et käskude andmisest ja piirangute seadmisest üksi ei piisa. Kui piima tahad saada, tuleb lehma toita!
Kuidas väärtustate tähtpäeva haiglatöötajaid silmas pidades?
Kui tahate teada, kas tähtpäeva puhul töötajatele preemiat makstakse, on vastus ei. Praeguses reaalsuses on iga haigla jaoks tähtsaim see, et töötajaid ei peaks koondama. Arstid, õed ja teised ühiskonna tervisele mõtlevad inimesed teevad oma tööd kindlasti paljuski missioonitundest, peale raha motiveerib neid võimalus kaasa mõelda ja osaleda Pärnumaa tervishoiu tuleviku kujundamisel. Seetõttu tähistame haigla sünnipäeva 8. aprillil toimuva konverentsiga „Terve Pärnumaa nurgakivi”, kus tehakse ülevaade siinse haiglaravi ajaloost ja heidetakse pilk tulevikku.
Sünnipäevameeleolu loomiseks oli haiglas esmaspäeval pidulikum koosolek, iga osakonda ootas väike üllatus. Haigla peahoone teisel korrusel on väljas fotonäitus ja näha saab haiglahoone valmimisest tehtud filmi.