Kubanimaalt pärit taimetarga ja rohuteadlase (farmakoloogi) Tatjana Gorbunova sõnutsi on iga inimene ainulaadne ja haiguste tekkimise põhjusedki erinevad, sellepärast on haiguse asemel mõistlik ravida inimest.
Taimetark ravib inimest tervikuna
/nginx/o/2015/03/19/3885873t1h2107.jpg)
10. aprill 2010, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis nii meedikute kui ülejäänud inimeste hulgas tuntud Gorbunova on kirjutanud mitu ravimtaimeraamatut, peab loodusraviteemalisi loenguid ja võtab eri probleemidega inimesi vastu Tallinnas ning märtsist ka Pärnu Tervistavas Stuudios Pühavaimu tänaval.
Tabletiteadusest taimede juurde
Taimetark veetis oma lapsepõlve Volga jõe kaldal, kus tollal sisustasid lapsed oma vaba aega põhiliselt looduses viibides ja palju sportides.
Gorbunova õppis Leningradi keemia- ja farmaatsiainstituudis, kus suurt rõhku pandi farmakoloogia, farmakoteraapia ja toksikoloogia õppimisele. Pärast instituudi lõpetamist suunati ta tööle Eestisse, kus naine läbis kõik apteekritöö etapid ja töötas meditsiinikoolis farmakoloogia ja fütoteraapia õppejõuna.
Taimeteraapia on jõudnud ka Tartu ülikooli arstitudengite ja arstide täienduskoolituse õppekavadesse ning viimati pidas Tatjana Gorbunova loengu tervisest ja taimedest riigikogulastele Toompeal.
Õpetades tulevastele meedikutele keemiliste preparaatidega ümberkäimist, tekkis Gorbunoval huvi maheravimite ehk taimravi vastu. Kohtudes inimestega, keda ebatervislik toitumine ja liigne medikamentide hulk on viinud uuele haigestumisringile, hakkas naine teadmisi otsima vanadelt taimetarkadelt ja rahvameditsiinist.
”Farmakoloogia õpetamine andis mulle veendumuse, et haigel peab olema tugev tervis, et välja kannatada nii haigust kui ravi,” räägib Gorbunova. ”Traditsioonilises meditsiinis on kasutusel põhiliselt keemilised preparaadid, millel peale raviva toime on ebasoodsad kõrvaltoimed. Minu kui fütofarmakoloogi ülesanne on siluda ”ravimise tagajärgi”. Arstimeid mõistlikult koos ravimtaimedega kasutades võib kõrvaltoimeid nõrgendada ja samal ajal ravimite põhitoimet tugevdada.”
Ravimtaimed on asendamatud haiguste profülaktikas ja krooniliste haiguste puhul. Taimedega ravimine kestab pikka aega, isegi aastaid. Iga paari kuu järel tuleb taimekooslust vahetada.
Loodusest saab probleemidele abi
Taimetark õpetab, et inimene peaks loodusega ühte sammu astuma imikueast ja saama rinnapiima aastaseks saamiseni. Lapse seedeelundid on tundlikud igasuguse välismõju suhtes, eriti kunsttoidul lastel, ja seepärast esineb palju seedehäireid.
Kõhuhädade sümptomiks nii lastel kui täiskasvanuil võivad olla isutus või liigne söögiisu, ebameeldiv lõhn või maitse suus, röhitised, kõhugaasid, halb enesetunne, nahaketendus ja -lööve, haavandid suunurkades jt.
Halva toitumise, ravimite (antibiootikumide) või saastunud toiduainetega rikutud mikroobikooslus seedeelundites põhjustab vitamiini- ja fermendivaegust, immuunpuudulikkust, seedeelundite põletikku, ainevahetushäireid või kroonilist väsimust.
Laste puhul on seedehäirete põhjus enamasti fermentsüsteemi ebatäiuslikkus. Gorbunova sõnutsi hakkavad maonäärmed täielikult toimima alles kolmeaastastel ja kõhunääre seitsmeaastastel lastel, maksa fermentsüsteemi küpsus saabub aga suguküpsusega.
Suur osa Gorbunova pikaajalistest klientidest on vähihaiged, kes agressiivse vähiravi kõrval saavad taimravi ja õige toitumise õpetust, sest kasvajarakud kasutavad oma elutegevuseks edukalt inimese organismi nõrgestatud ja saastunud keskkonda.
”Taimravi kombineerituna kiiritus- ja kemoteraapiaga on vajalik põhiravi tugevdamiseks ning siirete ärahoidmiseks,” selgitab Gorbunova. ”Pärast keemia- ja kiiritusravi jäävad organismi ravimijäägid, mille väljasaamiseks verest, maksast ja neerudest tuleks kasutada taimi. Seedimise käärimisel tekkivad ainevahetuse jäägid on samuti vähi arenguks soodne keskkond.”
Taimed Eestist ja Kaukaasiast
Gorbunovale meeldib matkata, eriti armsad on Kaukaasia mäed, kus kasvavad suurepäraste raviomadusega lumeroosid, rododendronid, tõnnike, nõmme-liivatee ja palju muid taimi. Igal suvel sõidab ta taimekorjele Elbrusele. Mõne taime seemned on kogutud Peterburi keemia- ja farmaatsiainstituudi taimeaiast, osa on kasvatatud oma aias.
Igal aastal varub taimetark ligikaudu 120 nimetust ravimtaimi. Ligi 80 protsenti Gorbunova kasutatud taimedest on pärit Eestist, näiteks on tal oma taimede koguja Värskas, mis on üks puhtama loodusega alasid Eestis.
Samal ajal korjab taimetark näiteks liivateed mägedest, kus see lõhnab teisiti kui tasandikul, seda olevat võimatu sõnadega kirjeldada. Suvel on Gorbunova lemmikkoht Tsegeti mägi, kust ta toob kaasa hindamatut taime tõnnikest (nõianõgest), mis aitab paraneda põskkoopapõletikust ja kroonilisest nohust.
Naine toob reisidelt kaasa seemneid ja juuri ning istutab need oma aeda. Praegu on kodumaja krundil juba kitsas ning Gorbunoval mõttes organiseerida väike aiand, et kasvatada ja aklimatiseerida siin taimi, mida meil ei piisa, näiteks vaak, humal, kuldjuur, sinilatv, õlglill, ruse. Analüüsides materjale, valmistades segusid eri haiguste puhuks ja seejärel oma tähelepanekuid kirja pannes tema raamatud sünnivadki.
Eesti keeles on Gorbunovalt ilmunud “Ravimine taimedega”, “Ravimtaimeatlas”, “Südame- ja veresoonehaiguste ravimine taimede abil”, “Neeru- ja kuseteede haiguste ravimine taimede abil”, “Seedeelundite haiguste ravimine taimede abil”. Vene keeles on tema raamatuid ilmunud masstiraažides.