Kommentaar: Kurmanbek Bakijev: suli või president?

Poola tragöödia ja tuhapilved jätsid varju sündmuste kulgemise Kõrgõzstanis, mida pikka aega on loetud Kesk-Aasia riikidest tsiviliseerituimaks. Ajalooline paralleel kõlas nii: kui kunagi valitses Samarkandi astronoomist Mirzo Ulugbek, siis Kõrgõzstani presidendiks oli 1990-2005 matemaatikust akadeemik Askar Akajev.

Märtsis 2005 pühkis Akajevite Põhja-Kõrgõzstani klanni minema tulpide revolutsioon ja võimule pääses üks Lõuna-Kõrgõzstani esindajatest Kurmanbek Bakijev. Alles mullu valiti Bakijev presidendiks kergelt tagasi, sest tema kõik tõsiselt võetavad konkurendid olid kas trellide taga, süüdistuste koorma all või maapaos. Seega võis pauku oodata. 6.-7. aprillil läkski revolutsioon lahti. Veriselt: massidemonstratsioonid ja kokkupõrked andsid ligi 100 tapetut, neist oma 80 pealinnas presidendipalee ümbruses.

Bakijev pages lõunasse, viidi sealt lõpuks Vene sõdurite kaitse all lennuväljale ja lennuk temaga pardal maandus Lõuna-Kasahstanis. Enne oli mees küll faksinud teate presidendiametist tagasiastumise kohta, ent Kõrgõzstanis kükitav Bakijevi vend eitab seda ja eelmise presidendi kodulinn Jalal-Abad on siiani tema poolehoidjate käes.

Venemaa president Dmitri Medvedev ja Kasahstani president Nursultan Nazarbajev on end teineteise võidu Kõrgõzstani kodusõja ärahoidjaks kuulutanud. Medvedev kilkas sellest esimest korda USA mõttekeskuses Brookings Institute toimunud kohtumisel USA kremnoloogidega. Jänkidele paistis see jutt meeldivat. Ajalugu ja Kremli käitumismalle teades pole siiski välistatud raha väljapressimine USA-lt ja Läänelt tervikuna.

Olukorda kontrollib Venemaa. Juba 8. aprillil oli Biškekis kohal Moskva egiidi all tegutseva kollektiivse julgeolekuorganisatsiooni esindus (mitte näiteks NATO oma). USA riigidepartemangu esindaja Robert Blake jõudis samuti kohale hiljem kui OSCE ja ÜRO esindajad. Rosin peitub aga selles, et Kõrgõzstan on ainuke riik, kus praegu on baas nii Venemaal (Kant) kui USA-l (Manas). Ühendriikidel tulenevalt vajadusest transportida mehi ja kaupa Afganistani ja Afganistanist.

USA baasi mainimine Manasis peaks meenutama pikka vaidlust ameeriklaste õiguse üle baasi kasutada. Esmalt teatas Bakijev Moskvas pärast kohtumist Vladimir Putiniga, et ameeriklastel tuleb Manasist lahkuda. Seejärel arutas probleemi pikalt Kõrgõzstani parlament ja hääletas ülekaalukalt presidendi toetuseks. Siis sai isegi määratud tähtaeg, ent USA president Barack Obama teatas avalikult soovist jätkata ning ühel hetkel järgneski Bakijevi ümbermõtlemine ja … USA kasutab baasi edasi. Varasemast neli korda suurema tasu alusel.

Kui lisada, et Bakijev pani oma vennad, pojad ja muud sugulased soojadele kohtadele, peaks lugejale olema selge, mis masti mehega tegu. Bakijevite kõrval nõutakse miitingutel valitsuse peafinantsnõuniku Jevgeni Gurevitši kohtu alla andmist. Pühapäeval pöördus vastne valitsus eri välispankade poole palvega külmutada neis Bakijevite arved kogusummas 200 miljonit dollarit. Raha päritoluks nimetati välisabi omastamist.

Ülal sai mainitud, et Bakijevi päästja rollis olid Venemaa ja Kasahstani president, kes koos peaminister Putiniga ajasid Bakijeviga telefonitsi asju sellalgi, kui ta varjus Lõuna-Kõrgõzstanis, kuid keeldus tagasi astumast.

Kõige huvitavama avalduse tegi aga Valgevene president Aljaksander Lukašenka, kes kinnitas, et tema oleks andnud korralduse avada tuli presidendipalee ründajate vastu. Praegu pakub Lukašenka Bakijevile võimalust jääda alaliselt Valgevenesse. Seega leidub Bakijevil kõrgeid toetajaid välismaal, mistõttu ei maksa imestada tema poolehoidjate jätkuva vastupanu üle riigi eri paikades. Samal ajal ütleb uue võimu üks asejuhtidest, et ameeriklased on teretulnud, teine aga nõuab nende äraminekut.