Kontori- ja koolitarvete firma Sulemees süüdistab jäätmefirmat Tolmet Eesti metallivaraste julgustamises, sest ettevõte ei kõhelnud noortelt kaakidelt vastu võtmast viit purukslöödud kaevukaant.
Metallikokkuost kauples varastega
26. aprill 2010, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus Lembitu tänavas asuva Sulemehe laotööline avastas neljapäeva hommikul esimesena tööle jõudes firma kontorihoone ja tänava vaheliselt haljasalalt viis mustavat kanalisatsiooniauku. Sulemehe tootmisjuht ja autojuht otsustasid kärmelt tegutseda, asudes läbi kammima vanametalli kokkuostupunkte.
«Käisime Vitamiini tänavas, Betooni tänavas, Turu tänavas, Ravila tänavas ja absoluutselt igal pool kuulsime: ei, meie ei võta kaevukaasi üldse vastu,» kirjeldas Sulemehe tootmisjuht Janek Tõrs. «Täpselt sama öeldi meile Tolmetis.»
Häirekell ei helisenud
Et aga Sulemehega maja jagava firma Piilia Kaubandus üks töötajaist oli mõne aasta eest saanud Tolmet Eesti Ravila tänava metallikokkuostust kätte temalt varastatud terastalad, otsustati Tolmeti laoplats siiski üle kontrollida.
Nii selguski, et Tolmeti laoplatsil vedeles viis värskelt purukslöödud malmkaant. Sulemehe juhatuse liikme Rein Pihlari sõnul kinnitas nende kuulumist Sulemehele ja Piilia Kaubandusele pärinemine Teise maailmasõja eelsest ajast ehk ebatüüpiline suurus ja vorm.
«Kuna selliseid enam ei tehta, tuleb meil osta nii uued kaaned kui ka kaante kraed, mis maksavad kokku üle 7000 krooni,» sedastas Pihlar. «Paigaldustasu tuleb sinna otsa. Vargad teenisid 500 krooni.»
Pihlari sõnul ärritas teda eriti, et sisuliselt julgustas Tolmet Eesti vargaid uuele kuriteole. Pihlari arvates pidanuks metallivastuvõtja peas lööma helisema häirekell, sest eraisikuil ei saa tekkida legaalsel teel korraga viit ülearust malmkaant.
Jäätmeseaduse järgi tohib maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke kokku osta vaid selles valdkonnas tegevusluba omavalt ettevõtjalt. Tolmet Eesti juhatuse liige Andrei Mironov aga arvas, et purustatud luugid selle klausli alla ei käi.
«Igaüht kahtlustades peaksin platsi kinni panema, sest üle 50 protsendi on eraisikud, kes toovad igasuguseid asju, ja kõik nad on kahtlased,» rääkis Mironov. «Meil on pikk järjekord ja me ei suuda niimoodi hinnata. Meil pole isegi õigust seda teha.»
Varaste takistamiseks ja tabamiseks paneb Tolmet kirja kõikide kundede autonumbrid ning teeb koopia nende isikut tõendavast dokumendist, lisas Mironov.
Side jäätmeloaga
Tolmet Eesti jäätmeluba Ravila 75b krundil kehtib 9. maini. Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu kinnitas, et jäätmelubade väljastuse eel kontrollib amet loa taotleja tausta politsei karistusregistrist ning võib küllalt suurte tuvastatud pattude korral loa andmisest keelduda.
«Aga peab olema ka kehtiv karistusotsus, sest meil kehtib süütuse presumptsioon,» rõhutas Truu. Samas märkis ta, et kuna Tolmet Eesti pole esitanud aegsasti taotlust uue jäätmeloa saamiseks, tekib pärast 9. maid nende töös Ravila tänavas nagunii vähemalt kahe ja poole kuu pikkune paus.
Metallikokkuost
• Elektrijuhtmeid ja kaablit tohib metallikokkuost vastu võtta ainult võrguettevõtjalt, telekommunikatsioonifirmalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt.
• Liiklusmärke, kanalisatsiooni-, sooja- ja sidevõrgu kaevukaasi ja raudteerööpaid tohib vastu võtta vaid vastava ala ettevõtteilt.
Allikas: jäätmeseadus