Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumise ajaks Eesti piiril kehtestatud ajutine dokumentide kontroll möödus Pärnumaa kolmes piiripunktis piirivalvuritele rahulikult. Osas piiriületajates tekitas kontrollimine siiski pahameelt.
NATO pani piirivalvurid proovile
29. aprill 2010, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi vulkaanipurske järel Euroopas katkenud lennuliikluse tõttu ületas ajutise kontrolli perioodil Eesti piiri palju inimesi, kes jõudsid Eestisse maitsi. Kolme Pärnumaal avatud piiripunkti läbis nädala jooksul 26 000 inimest.
Turvameetmed ajasid turri
“Mööda maismaad reisijate suhtumine piirikontrolli oli üldiselt mõistev, olenemata sellest, et paljud olid läbinud oma teekonnal pika kadalipu,” rääkis politsei- ja piirivalveameti Pärnu kordoni juht Erki Timusk. “Näiteks kolme soomlast vedanud rumeenlasest autojuht, kellele öeldi, et piirikontroll võtab aega, oli väga rahul. Ta ütles, et saab natuke puhata, kuna on läbinud umbes 2400 kilomeetrit ja peab peagi tagasisõitu alustama.”
Timuski jutu järgi kostis nurinat piirikontrolli üle aga eestlastest piiriületajatelt, kes oma tööülesannete tõttu ületavad riigipiiri mitu korda nädalas, ning inimestelt, kes ei tajunud Eestis toimunud NATO kohtumise tähtsust ega sellega kaasnevaid turvameetmeid.
Pärnu kordoni juhi arvates pahandas eestlasi ilmselt see, et mujal Euroopas piirikontrolli ei taastatud ja vahetult enne kodu kontrollitud saada oli suure tõenäosusega ebameeldiv. “Suur hulk piiriületajaid oli lennukeelu tõttu autoga läbi Euroopa sõitnud ja seetõttu kurnatud ning närvilised,” kommenteeris ta. “Pealegi on enda riigi ametivõimudega tunduvalt mugavam rahulolematu olla kui välisriigi ametivõimudega. Alati on inimesi, kes ei kannata järjekorras seista või ei taju tegevuste olulisust.”
Üldiselt oli piiriületajate meeleolu Timuski sõnutsi siiski rahulik. Näiteks kolm Leedu kodanikku, kellel Eestisse sisenemine tõkestati siseministri käskkirja alusel, ei nurisenud piirivalvurite tegevuse üle, vaid lisasid, et igaüks teeb oma tööd, märkis kohalik piirivalvejuht.
Piirilt tagasi saadetud Leedu kodanikud kuulusid äärmuslikku organisatsisooni. Neile oli väljastatud „EL, EMÜ ja CH kodanike riiki sisenemise mittevõimaldamise kirjalik teade”. Meeste sõidukist leiti propagandistlikke materjale ja kumminui, mis konfiskeeriti.
Piiriäärsed elanikud, Ikla kantiini töötajad ja Ikla küla inimesed, olid Timuski sõnutsi kontrollist teadlikud ja selle suhtes positiivselt meelestatud.
Tipptunnil ootas piiril 25 sõidukit
Piirikontrolli ajal uuriti Pärnumaa piiripunktides dokumente 26 018 isikul, kellest 24 450 olid Euroopa Liidu kodanikud ja 1568 väljastpoolt ELi.
Pärnumaal asuvaid piiripunkte läbis 8286 sõidukit: 4221 sõiduautot ja mootorratast, 3657 veokit ja 408 bussi.
21. aprilli õhtupoolikul tabasid piirivalvurid koostöös kaitseliitlastega ebaseaduslikult piiriületuselt Läti Vabariigi 34aastase kodaniku, kes samal päeval oli Ikla piiripunktist tagasi saadetud, kuna tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, teatas politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja. Samuti saadi kätte üks tagaotsitav inimene ja tagaotsitav sõiduk.
Võltsitud või teisele isikule kuuluva dokumendi kasutamise tegi piirivalve kindlaks kahel korral.
Liiklusseaduse rikkumisi avastati ajutise kontrolli käigus kümme. Peamiselt eirati liiklusmärke ja suunaviitu piiripunkti territooriumil.
Eestisse tulla ei võimaldatud Pärnumaa piiripunktide kaudu 14 isikul: viiel ELi kodanikul ja üheksal väljaspool ELi elaval inimesel.
Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja teatel fikseeriti üks vajaliku kehtiva reisidokumendi kohustuse eiramine Pärnu lennuväljal, kuhu maandunud lennukis ei olnud soomlasel kaasas reisidokumente.
Timuski väitel ei olnud rikkumiste arv ega iseloom päris niisugune, nagu oodati.
“Lootsime, et rikkumiste arv jääb väiksemaks,” märkis Pärnu kordoni juht. “Piirikontrolli ajutine taastamine oli kõigile teatavaks tehtud, aga siiski üritati riigipiiri ületada ilma kehtiva reisidokumendita. Inimestel peaks kujunema harjumuseks isikutunnistust rahakoti vahel kaasas kanda ja seda vajadusel kasutada.”
Kõige pikemad järjekorrad tekkisid piiril lõuna paiku. “Kella 12-14 oli piiril tipphetk, kui kontrollimist ootas umbes 25 sõidukit, millest enamik olid sõiduautod,” märkis Timusk. Tema jutu järgi tõstsid piiril koormust 17. aprillil Riias ja 18. aprillil Tallinnas toimunud Metallica kontserdi külastajad. Lennuliikluse ajutine seiskumine Islandi vulkaanipurske tõttu tõi samuti piiriületajaid juurde.
Poola presidendi matustega seoses oli Poolas üleriigiline leinapäev ja raskeveokitel 16.-19. aprillil seetõttu liikumiskeeld, mille lõppedes jõudsid veokid Eesti piirile 20.-21. aprillil.
Piirivalve sai end hinnata
Timuski arvamust mööda oli piirikontrolli ajutine taaskehtestamine positiivne, sest võimaldas hinnata piirivalve võimekust ja andis oma panuse NATO välisministrite kohtumise edukasse kulgemisse. “Ka andis see selge ülevaate piiri ületajatest,” lisas ta. “Kindlasti andis piirikontroll midagi positiivset nii Lääne prefektuurile, riigile kui inimestele üldiselt. Leidsime valdkondi, mida peame muutma, ja neid, mis toimivad hästi.”
Pärnu kordoni juhi andmeil jäi piiriületajate arv ajutise piirikontrolli perioodil üldjoontes samaks, kui see oli enne Eesti ühinemist Schengeni viisaruumiga ja alalise piirivalvamise lõpetamist 2007. aasta lõpul.
“Väikese tõusu andis lennukeeld Euroopa õhuruumis, mistõttu inimesed reisisid autodega,” selgitas Timusk. “Kui enne Schengeni viisaruumiga liitumist ületas Ikla piiripunktis riigipiiri 2500-3000 inimest ööpäevas, siis 17.-23. aprillini 3700.”
Eesti Vabariigi piiril kehtestati ühepoolne piirikontroll 17.-23. aprillini seoses 22.-23. aprillil Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumisega.
Pärnumaal taastati ühepoolne piirikontroll kolmes piiripunktis: Iklas, Vana-Iklas ja Jäärjas. Ajutise kontrolli ajal oli piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine keelatud.