Teeomanike poole pöörduvad sageli autojuhid, kes liikluses on oma sõidukit vigastanud. Tallinna näitel on tähelepanuväärne, et ligikaudu 75 protsenti kahjujuhtumitest leiab aset liiklusmärkidega tähistatud piirkonnas. See tähendab, et konkreetse tee omanik on sõidukijuhile edastanud informatsiooni ohu kohta, kuid sõidukijuht ei ole seda tõsiselt võtnud.
Tähelepanelikul ja hoolikal juhil jääb ära asjata aja- ja rahakulu, mis kaasneb õnnetusse sattumise ja auto remontimisega.
Teine oluline tähelepanek on, et liikluskahju tekitanud juht ei ole üldjuhul sõiduki omanik. Valdavalt on tegemist tööandja või liisingufirma varaga, paraku ei hooli autojuhid peremehele kuuluvast sõidukist.
Arutanud eeltoodud statistikat ohutu sõidu koolitaja Indrek Madari ja kunagise rallisõitja Raido Rüütliga, oleme jõudnud järeldusele, et ilmselgelt on tegemist sõidukijuhtide vale hoiaku ja väheste teadmistega.
Liikluseeskiri näeb ette hulga tingimusi, millest sõidukijuht peab juhinduma, seda nimetatakse ohutu sõidu printsiibiks. Juht peab kohandama oma sõidukiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid olusid, et ta suudaks peatada sõiduki oma nähtavusulatuses ning teel aimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vajadusel vähendama kiirust ja peatuma.
Ohutu sõidu põhimõttest tulenevalt annan mõne soovituse, mida iga päev järgides õnnestub vältida liiklusõnnetusse sattumist ja sõiduki kahjustamist.
Juhinduge liikluskorraldusvahenditest: kevadperioodil võib linnatänavatele olla paigutatud arvestatav hulk ajutisi ohu eest hoiatavaid liiklusmärke. Paljud sõidukijuhid ei ole harjunud jälgima märke, ühte ja sama teed sõidetakse nagu silmaklappidega. Kevadel tekib löökauk ööpäevaga, mistõttu on äärmiselt vajalik jälgida ajutisi liiklusmärke ja sõidutee olukorda.
Tähtis on arvestada liiklusmärgi mõjuala. Üldjuhul kehtib ohumärgistus tervel ristmikevahelisel teelõigul, ainult eriti ohtlikud löökaugud tähistatakse lisaliikluskorraldusvahendiga “Ümberpõike suund”. Väärib tähelepanu, et vähendades linnas kiirust, kohtab ikka sõidukijuhte, kes aeglasematest sõidukitest mööduvad vastassuunavööndis.
Kevadel möödasõite tehes tuleb arvestada, et vastassuunavööndis löökauke ei tähistata, nii võib asjatu kiirustamine lõppeda liiklusõnnetusega. Samuti ei paigaldata lisahoiatusmärke alla 30 kilomeetrini tunnis piiratud sõidukiiruse puhul, sealhulgas õuealadel, kuna eeldatakse, et väikesel kiirusel jõuab juht ohu korral aegsasti reageerida.
Jätke meelde teeolud. Iga päev samal trajektooril liiklev sõidukijuht peaks suutma meenutada eelmisel korral nähtud teekatte mittevastavusi, et järgnevatel päevadel sama kohta vältida.
Valige õige sõidukiirus. Kooskõlas liikluseeskirjaga peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse reaalsete liiklusoludega. Kui on näha, et ees on ebatasane teelõik, ei pea tingimata sõitma lubatud kiirusel, alalhoidlik juht vähendab alati kiirust.
Vältige sõidujälgede põhjas sõitmist. Paljudel tänavatel on naastrehvide intensiivse kasutamise tulemusena tekkinud rööpad, kuhu koguneb vesi, mis murendab sooja- ja külmatsüklite vaheldumisel teekatet. Suure tõenäosusega võib esineda löökauke sõidujälgede põhjas, seepärast on otstarbekas vältida vett täis sõidujäljes sõitmist.
Väga levinud ja ohtlik liiklusharjumus on maantee tüüpi tänavatel vasakule pöörajatest möödumine teepeenra kaudu. Samuti kasutatakse teepeenraid parempöörete raadiuste lõikamisel.
Liikluseeskirja nõuete kohaselt on teepeenral sõitmine üldjuhul keelatud, välistades eelkirjeldatud käitumisviisid. Teepeenrad valmistatakse killustiku ja sõelmete segudest, need ei ole mõeldud sõidukite liikumiseks. Seetõttu lagunevad teepeenrad kiiresti, tekivad teravate servadega löökaugud. Löökauku sõit lõpeb paljudel juhtudel sõiduki veermiku kahjustamise, halvemal juhul juhitavuse kaotamisega.
Hoidke pikivahet. Märkamaks teele paigutatud ajutist liiklusmärki või teel varitsevaid ohte õigel ajal, on otstarbekas hoida eesliiklejaga küllaldast pikivahet, et jääks aega võtta vastu vajalik juhtimisotsus: aeglustada, valida teine sõidutrajektoor, peatuda.
Vähendage kiirust veelombist läbisõidul. Lumerohke talv on tekitanud paljudel tänavatel tavapärasest suurema veehulga. Sõidukiiruse alandamine on vajalik kolmel põhjusel. Esiteks tekib kiirust vähendamata lombist läbi sõites vesiliug, mis muudab sõiduki juhitamatuks. Teiseks võib mootoriruumi paiskuv vesi jõuda mootori õhu sissevõtu kaudu silindritesse, põhjustades selle purunemise. Kolmandaks asub veelombi põhjas vahel löökauk. Peale eelnimetatu on äärmiselt suur tõenäosus pritsida jalakäijaid ja see on liikluseeskirja põhjal samuti karistatav.
Suunake tähelepanu juhtimisele. Kõik siinkohal antud soovitused töötavad vaid juhul, kui sõidukijuht nendest juhindub ja tema tähelepanu ei ole hajunud näiteks mobiiltelefoni või autos olijatega vestlemisele.
Kasutage sõidukile ette nähtud rehve ja velgi. Tehaseseadest suuremate velgede-rehvide paigaldamisega muutub auto veermik ja vedrustus haavatavaks. Madalama profiiliga rehv ei taga küllaldast vedrustust, pannes sõiduki veermiku osadele suurema koormuse ja kulutades neid. Paigaldades autole tehaseseadest erineva varustuse, lasub liikluskahju korral vastutus lisavarustuse paigaldajalgi, samuti on õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju tõenäoliselt suurem.
Arvan, et kui sõidukijuht juhindub eeltoodud üheksast soovitusest, on võimalik enamikku tänavaaukudest põhjustatud liikluskahjudest vältida. Olulisim on asjaolu, et hoolika liiklejana hoiate kokku oma aega ja raha.
Lõpetuseks sobib suurepäraselt Raido Rüütli soovitus: “Igaüks meist, kes me käivitame auto ning suundume liiklusse, võtame endale vastutuse kaasliiklejate, oma autos viibijate ja auto eest. Sest meist sõltub, kas suudame hinnata olukorda liikluses adekvaatselt, kas valime õige kiiruse ja teeme optimaalse manöövri, säilitamaks auto juhitavust ja tervist, seega enda ning kaasliiklejate elu.”