Läinud aasta septembris 20aastase Denissi mitme noahaavaga surnukeha leidmine Pärnu Rääma linnaosast on jõudnud kohtusaali, kus avanevad tunnistajate ütlustele ja ekspertide hinnangutele tuginedes kiht kihi haaval selle võika kuriteo üksikasjad.
Üksteist "kogemata" antud noahoopi
9. november 2013, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval mõrvasüüdistusega kohtu ette astunud, süü osaliselt omaks võtnud 22aastase Janar Vaheri jaoks said veretööni viinud sündmused alguse läinud aasta 21. septembri õhtul, kui ta oma kodus sünnipäeva tähistas.
Oli reede õhtu ja tema korterisse oli kogunenud pealt kümne noormehe ja neiu. Kingituseks toodi alkoholi, raha, kimpu seotud kanepilehed ja muud sellist kraami.
Ent enim köitis Vaheri meeli kingiks saadud ohtlikult ilus, kümmekonna sentimeetri pikkuse ja paari sentimeetri laiuse vaheda teraga, nupust avanev liigendnuga. Oskuslikult demonstreeris ta külalistele, kuidas seda avada ja sulgeda.
Reedel alanud pidu läks järgmisel päeval enam-vähem sama seltskonnaga ja sealsamas Vaheri korteris üle tema sõbranna Raili sünnipäeva tähistamiseks. Ning kui siis laupäeva õhtul üheskoos linna peale pidutsema mindi, tegi Vaher saatusliku vea ja haaras kaasa kingiks saadud noa. Esmalt tehti mõned joogid Veereva Õlu pubis ja kui see kella ühest kinni pandi, jätkus pidu Coco-Loco karaokebaaris.
Viimaseks jäänud pidu
Selsamal õhtul tähistas sõpradega koos nädalavahetust Deniss, aimamata, et see tema viimaseks peoks jääb. Esmalt võeti koduses õhkkonnas mõned napsid ja suunduti siis Coco-Loco naabruses asuvasse ööklubisse Mirage.
Minutit viis enne kella kahte, kui seltskond Mirage’ist väljus, oli Deniss juba silmanähtavalt purjus. Ent ta püsis siiski püsti ja oli kontaktivõimeline. Koos hakati minema mööda Rüütli tänavat ülespoole, ent siis ütles Deniss teistele, et mingu nood aga ees ära, küll ta järele tuleb.
Kell 2.12 salvestaski Rüütli tänaval asunud kasiino turvakaamera üksi mööda tänavat liikunud Denissi, kes pööras kasiino juurest paremale, võttes suuna Kesklinna silla poole.
Sama moodi nagu Deniss jätkas Vahergi pärast Coco-Locost väljumist oma teekonda üksinda. Mõlema Rääma linnaossa suundunud noore mehe teed ristusid Raba ja Ilvese tänava majade vahelisel tühermaal.
Võikad vigastused
Tüüpilisest suitsu küsimisest alguse saanud dialoog eskaleerus kiiresti teravuste vahetamiseks. Ning kui jõuti ema aadressil suunatud solvanguteni, kaotas Vaher, kelle ema on surnud, kontrolli ja haaras noa.
Ehkki Vaher kohtus väitis, et ei tahtnud Denissi tappa, vaid tegi seda ettevaatamatusest, räägib eriasjade prokuröri Külliki Kase poolt kohtule esitatud ekspertiisiakt millestki muust.
Nimelt leiti Denissi kehalt üksteist torke- ja lõikehaava. Kaks, kõhukelmet ja maksa paremat sagarat vigastanud torke-lõikehaava kõhu eespinnas. Vasaku neeruni ulatunud torkehaav keha külje külgpinnal. Nimmelihase vigastuse põhjustanud torke-lõikehaav paremal pool selja piirkonnas. Torke-lõikehaav vasakul pool keha külje piirkonnas. Kaks torke-lõikehaava selja ülaosas. Lõikehaav kaela keskmises kolmandikus, ees ja mõlemal pool kaela külgpinnal. Unearterit vigastanud torke-lõikehaav vasakul pool kaelal. Pindmised lõike- ja torkehaavad vasakul pool õlavarre pinnal. Joonekujuline nahavigastus kaela paremal külgpinnal, lõikehaav lõual ja lõikehaav parema käe esimese sõrme juures.
Aeglane, piinarikas surm
Viimase kohta nendib ekspertiis, et see on tüüpiline enesekaitsele viitav vigastus. Hirmunud ja meeleheitele viidud inimese abitu ja tulutu katse päästa oma elu kätt noatera ette seades.
Ekspertiis näitas sedagi, et vigastuste tekitamise ajal oli kannatanu keha asend olnud kogu aeg püstine. Mis tähendab, et löögid anti, nagu ekspertiiski kinnitab, kiiresti, suhteliselt lühikese aja jooksul.
Rünnaku lõppedes kukkus Deniss kokku ega olnud enam võimeline iseseisvalt liikuma, jäädes lamama nõnda, nagu juhuslik mööduja ta natuke enne kella poolt seitset leidis: surmkaamena, selili, käed laiali.
Surm saabus niisuguste vigastuste tagajärjel aeglaselt ja piinarikkalt. Ekspertide hinnangul, arvestades vere kogust ja hüübeid kehaõõnes, võis Deniss, enne kui massiivsest verekaotusest tingitud teadvusekaotus leevenduse tõi, kuni pool tundi pidevat valu tunda.
On tähelepanuväärne, et Vaheri kätelt, põlvedelt ja jalgadelt leiti ekspertiisi käigus küll hulgaliselt naha pindmisi vigastusi, mis viitavad sellele, et ta peale noa lasi käiku rusikad ja jaladki, ent ei ühtki vigastust, mis viitaks sellele, et Deniss teda oleks löönud. Siit võib teha vaid ühe järelduse. See ei olnud võitlus. See oli ühepoolne, brutaalne vägivald.
Eluaegne ähvardab
Pärast veretööd helistas Vaher tapakoha lähedal Raba 6b kortermajas elavale lapsepõlvesõbrale Rannole ja kutsus ta välja. Sealsamas, trepikoja ees suitsu tehes tunnistas tavalisest märksa tõsisema olemisega Vaher sõbrale, et tappis just inimese.
Koos mindi ja heideti veel üks pilk liikumatult lebavale kogule ja suunduti siis, selle asemel et politsei või kiirabi kutsuda, hoopis Vaheri poole, kuhu osa inimesi veel pidutsema oli jäänud.
Järgmistel päevadel põletas Vaher kuriteo varjamiseks tapatöö ajal seljas olnud vereplekilised ülerõivad ja viskas kingiks saadud noa jõkke. Ent see tema hirmsat saladust varjata ei suutnud.
Juba oktoobri keskel peeti varem korra kriminaalkorras karistatud Vaher kinni. Kui süü tõendamist leiab, võib ta maksimumkaristuse korral jääda vangistusse kuni oma elu lõpuni. Kas ja milline karistus Vaherile määratakse, selgub kolmapäeval jätkuva kohtuprotsessi käigus.