Mul on suur rõõm taas kord külastada naabermaad Eestit. Eile vestlesime president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga Soome ja Eesti harukordselt lähedastest suhetest ja sellest, kuidas neid edaspidi veel süvendada. Käsitlesime ka Läänemere maade koostööd ning Euroopa Liidu arengut.
Mul on tõesti hea meel, et riigikogu on mind kutsunud kõnelema oma tänasele istungile. Parlamentide vahelistel sidemetel on olnud keskne roll kahe naaberriigi ja sugulasrahva suhete arengus. Meie riikide rahvaesindusorganid tegid koostööga algust juba enne Eesti iseseisvuse taastamist. Soome parlamendi Eduskunta Eesti sõprusrühm asutati 1990. aasta aprillis. Ise külastasin rahvasaadikuna riigikogu 1991. aasta septembris.
Soome ja Eesti rahvaesindajad on algusest peale olnud heades suhetes ning nende koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament, on olnud igati loomulik. Tean seda oma kogemustest.
Soome ja Eesti riigi vahelised suhted on suurepärased. Nende aluseks on meie kodanikuühiskondade äärmiselt elav omavaheline suhtlus. Üle Soome lahe reisib aastas kuus miljonit inimest, kas siis turistina, töö, peresidemete või oma harrastuste pärast. Tänu meie riikide ülikoolide ja muude õppeasutuste vahelisele koostööle on õppurite vahetus väga elav. Liikumisvabadus on taastanud meie traditsioonilised sidemed ning Euroopa Liidu liikmelisus on tugevdanud meie ühtekuuluvust.
Kuulumine Euroopa Liitu on kinnistanud meie riikide majanduslikku lõimumist. Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti kujutavad endast juba praegu üpris tihedalt teineteisega seotud majanduspiirkonda. Naaberriikide ettevõtted konkureerivad sageli omavahel eksportturgudel, kuid Eesti ja Soome puhul võib öelda, et nad on siin pigem koostööpartnerid. Eestis tegutseb 3000 Soome ettevõtet. Selle majandusliku Soome silla kandevõime on olnud päris hea rasketel aegadelgi.
Tööjõu liikumine meie riikide vahel on vaba ja koos majandusliku integratsiooni arenemisega oleme arvamusel, et naabrite pool tööl käivate inimeste arv kasvab. Siinkohal on oluline, et ka edaspidi järgitaks tööturu mängureegleid ning austataks töötajate õigusi.
Mul oli rõõm lausuda Eestile tere tulemast, kui te ühinesite Euroopa Liiduga. Usun, et võime Eestile öelda tere tulemast eurotsooni järgmise aasta alguses. Eesti saab olema esimene Soome naaberriik, kus kasutusel on euro. Eesti edu ja majanduse stabiilsus on meile olulised ja usun, et ühine valuuta suurendab koostöövõimalusi.
Meie riikide vaheline integratsioon areneb energeetika vallaski. Eesti ja Soome energiavõrk on juba praegu merekaabliga ühendatud. Eesti energiaturu avamine edeneb ja Euroopa Liidult on Estlink 2 hankele oodata märgatavat majanduslikku abi. Mõne aasta pärast ühendab Soome ja Eesti vaheline uus merekaabel Balti- ja Põhjamaade energiaturgu senisest veel tõhusamalt.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja infoliikumise parandamine on need tähtsad koostöösektorid, kus Soome ja Eesti kuuluvad rahvusvahelisse tippu. Käimas on mitu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühisprojekti, muu hulgas elektroonilise identifitseerimise, hariduse ja tervishoiu alal. Infoühiskonda arendades on meil hea võimalus õppida teineteise kogemustest.
Kultuurisuhted on andnud Soome ja Eesti vastastikustele kontaktidele ainulaadse sisu juba rahvusliku ärkamise aegadest peale. Pärast pikka vaikelu on kultuurikoostöö viimastel aastakümnetel kiiresti saavutanud uue õitsengu. Filmi- ja kujutava kunsti alastele koostööprogrammidele on saanud osaks senisest elavam publikuhuvi.
Soome ja Eesti vahelise kultuurikoostöö lepingu sõlmimisest möödub kahe aasta pärast 75 aastat. Selles kontekstis peaks üle vaatama koostöö materiaalsed eeldused.
Soome ja Eesti peaministri otsusel moodustatud töörühma aruandes on tehtud ettepanek meie ühise kultuurifondi loomiseks. Oleks hea välja selgitada, kuidas kultuurikoostöö majanduslikke aluseid kõige paremini kindlustada.
Soomlaste ja eestlaste huvi teineteise vastu on märgatavalt tõusnud. See nähtub selgesti ajaloouuringute populaarsusest. Kirjanikud ja filmiloojad on ammutanud oma teemasid ennekõike lähiajaloost. On hea, et kaua vaikitud teemadest kujuneb võimalikult tõepärane ja mitmekülgne käsitlus.
Tuleval aastal on Euroopa kultuuripealinnad Tallinn ja Turu. Kogu Euroopa pilgud koonduvad nende linnade lummavale ajaloole ja tänapäeva rikkalikule kultuuriannile. Soovin Turule ja Tallinnale edu kultuuripealinna projektide ettevalmistamisel, mida tehakse tihedas koostöös üksteisega!
Eestlased ja soomlased suhtlevad omavahel sageli inglise keeles. Kuid õnneks on neid, kes tahavad tunda oma lähima sugulaskeele õppimisel ettetulevaid rõõme ja üllatusi. Meile, kes me kuulume väikesesse keelerühma, on hea teineteist toetada.
Oleme rõõmuga täheldanud, et uute õppeprogrammide kohaselt saab Eestis peagi õppida soome keelt teise võõrkeelena juba kuuendast klassist alates. Meie Soomes ei ole veel nii kaugele jõudnud.
Tartu ülikoolis ollakse avamas mõlemale riigile tähtsat fennougristika professuuri. Varsti 20 aastat Eestis tegutsenud Soome kultuuriinstituut on teinud tänuväärset tööd soome keele õpetajate jätkukoolituse alal.
Läänemeri ühendab soomlasi, eestlasi ja muid rahvaid, kes selle mere ääres elavad. Keskkonnamuredki on meil ühised.
Läänemere kaitsmiseks vajatakse nii riikide, avaliku sektori institutsioonide, ettevõtete kui kodanikeühenduste koostööd. Kutsusin koos peaminister Matti Vanhase ja Baltic Sea Action Groupiga tänavu veebruaris Helsingis kokku tippkohtumise, kus olid esindatud kõik Läänemere maad.
Helsingis pandi alus üle 140 siduva kohustuse elluviimisele. See oli isegi parem tulemus, kui olime julgenud loota. Tahan siinkohal tänada Eesti valitsust kohustuse eest koostada kompleksne merekeskkonnakaitse seaduse eelnõu. Soovin, et tulevikus julgustaksime ennekõike noorsugu tegutsema meie ühise mere päästmise nimel.
Läänemere tähtsus energiakandjate transpordis on kasvanud. Venemaalt Saksamaale ja edasi mujale Euroopa riikidesse gaasi toimetava torujuhtme paigaldamine merepõhja on algamas. On tähtis, et selle projekti üle toimusid diskussioonid ja et keskkonnamõjusid hinnati hoolikalt, enne kui anti luba tööde alustamiseks.
Keskkonnakaitsesse tuleb investeerida maatranspordiski. Kõikidel Läänemere-äärsetel riikidel tuleb hoolt kanda selle eest, et nende reostustõrjevõimekus oleks kõrgel tasemel. Samal ajal peaksime olema valmis reageerima õnnetustele üheskoos.
Peterburi heitvete puhastamine edeneb hästi. Helsingi tippkohtumisel saime kinnituse, et Kaliningradi heitvete puhastusprojekt käivitub rahvusvahelise koostöö raames.
Euroopa Liidu laienemisega on Läänemeri muutunud senisest olulisemaks kogu liidule. Põhjadimensiooni arendamine ja Euroopa Liidu vastne Läänemere strateegia teostamine on need vahendid, mida Euroopa Liit peab kasutama efektiivselt koostöös liitu mittekuuluvate riikidega.
Soomele on Põhjamaade omavaheline koostöö väga tähtis. On oluline, et Eesti nagu Läti ja Leedu on välja kujundanud usalduslikud suhted oma põhjanaabritega nii parlamendi kui valitsuse tasemel.
Koostööd on arendatud kõikide Põhja- ja Baltimaade vahel. Peaministrite ja välisministrite vahel toimuvad regulaarsed konsultatsioonid. Baltimaad ühinesid Põhjamaade Investeerimispangaga 2005. aastal. Pank on rahastanud mitut avaliku sektori projekti. Põhjamaade ministrite nõukogu mobiilsusprogrammide avamine Balti riikide õppuritele on samuti sujunud hästi.
Põhja- ja Baltimaade koostöö laiendamist on tähtis jätkata. Seda peaks tihendama välis- ja julgeolekupoliitikas ning muude ühiste huvide kaitsmisel Euroopa Liidus.
Eesti ja Soome välis- ning julgeolekupoliitika laabub hästi parlamentide vahel. Välis- ja riigikaitsekomisjonid kohtuvad üksteisega regulaarselt. Kaitsejõudude juba 1990. aastatel alanud koolituskoostöö on olnud kasulik. Soome ja Eesti kuuluvad samasse Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi, kuhu Rootsi, Norra ja Iirimaa. Grupi järgmine valmidusperiood on tuleva aasta esimesel poolaastal.
Soome ja Eesti tegutsevad mõlemad Afganistani rahuoperatsioonil küllalt rasketes oludes. Kaks nädalat tagasi Tallinnas NATO välisministrite kohtumisel rääkisid ISAFi kriisireguleerimisoperatsioonist osavõtvate riikide esindajad julgeolekuvastutuse järkjärgulisest panekust Afganistani valitsusele. Samal ajal peaks edendama poliitilise otsuse sündi ja kokkuleppeprotsessi arengut.
Hoolt peab kandma naiste ja tütarlaste inimõiguste kaitsmise eest. Afganistani ühiskonna ülesehitamine peab toimuma soolise võrdõiguslikkuse alusel. Afganistanis nagu teisteski kriisipiirkondades läheb vaja terviklikku toetust arengukoostöö, humanitaarabi ning tsiviil- ja sõjalise kriisireguleerimise vahenditega.
Soome ja Eesti vahelise koostöö iseloom muutus põhjalikult pärast Eesti astumist Euroopa Liitu kuus aastat tagasi. Euroopa Liidus sünnib koostöö sageli konkreetsete probleemide puhul. Soome ja Eesti on tihtipeale püüdnud edasi viia samu asju. Mõlemad on rõhutanud hästi toimiva siseturu tähtsust.
Eestil ja Soomel on samasugune ettekujutus sellest, kuidas kindlustada väikeste riikide esindatus loodavas Euroopa Liidu välisteenistuses.
Pidevalt muutuvas maailmas seisavad Soome ja Eesti ees nii piirkondlikud kui üleilmsed väljakutsed, millele otsime vastuseid omavahel, Läänemere koostöö raames, partneritena Euroopa Liidus ja ÜRO liikmesriikidena. Soome ja Eesti on sihikindlalt arendanud oma koostööd kõikidel foorumitel. Tahan tänada riigikogu ja kõiki teid, austatud rahvasaadikud, selle otsustava tähtsusega töö eest, mida teete meie maade vaheliste suhete heaks.