August Puuste pööras 100aastasele teele sunnitöölaagri arst

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
August Puuste Karksi-Nuias Vabadussõja sangaritele pühendatud monumendi juures.
August Puuste Karksi-Nuias Vabadussõja sangaritele pühendatud monumendi juures. Foto: Silvia Paluoja

“Ärge tehke minust kangelast, olen juhuslikult ellu jäänud mees,” ütleb August Puuste selge ja kindla häälega. Me ei tee temast kangelast, vaid räägime täna sada aastat tagasi tsaariaegsel Pärnumaal Polli-Perakülas sündinud Peebu talu pesamunast, kes sai viieseks päeval, kui algas vabadussõda.

Väikese Augusti vanemad vennad Karl, Eduard ja Harry läksid võitlema oma riigi eest Viljandis formeeritud teise ratsaväepolgu koosseisus. Kui keegi rindevendadest isakoju sattus, imetles August tema ratsasäärikuid ja lõi kannustega tirilitti.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, päeval, mil punased ründasid Narvat, ja lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu rahu sõlmimisega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles