Sisukord
Paberleht
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Juhtkiri: Püsime reel

1 min lugemist
Pärnu Postimees. FOTO: PP

Kohalike omavalitsuste valimistel käisid kõik kandideerinud välja vähemalt olemasolevat olukorda kirjeldava hinnangu, mis käsitles seda, et Pärnusse on vaja rohkem (tarku) töökohti ja samal ajal tuleb hakkama saada mitte niivõrd töö- kui tööjõupuudusega. Eesti kontekstis käsitleb samu teemasid statistikaameti analüütiline kogumik “Eesti piirkondlik areng 2013”.

Tellijale

Enamik majanduslikku jätkusuutlikkust käsitlevaid arvandmeid ja võrdlustabeleid, alates sisemajanduse koguproduktist elaniku kohta maakonna arvestuses kuni tippspetsialistide osatähtsuseni, tõestab laias laastus jätkuvalt seda, et kõige kestlikum on Harjumaa ja selle järel Tartumaa. Harjumaa on tabeli tipus tänu Tallinnale ja seal paiknevatele tööandjatele ning -võtjatele nii avalikus kui erasektoris. Olgu illustreerivaks näiteks toodud kas või tõik, et 2010. aasta andmete järgi andis Harjumaa üle poole sisemajanduse koguproduktist ja seal paiknes enam kui pool ettevõtetest.

Seega, kui rääkida haldusreformi raames tõmbekeskustest kirvemeetodil, on selleks Tallinn. Seda väidet sobib ilmestama tabel “Töine tulu elukoha maakonna ja töökoha asukoha järgi”. 2011. aastast pärinevatele andmetele tuginedes on märkimisväärne vahe sissetulekus, olenevalt sellest, kas Pärnumaa elanik töötab kodumaakonnas, elukohast erinevas maakonnas või Harjumaal ehk sisuliselt Tallinnas. Selle tabeli järgi saab pärnumaalane Pärnumaal palka 716, kuid elades Pärnumaal ja töötades mõnes teises maakonnas 992 eurot. Teeb pärnumaalane tööd Harjumaal, on ta palk 1030 eurot.

21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto