Eile lõpetati Pärnumaal pärandiaasta ja seda viimase õhtuga jutuvestmise sarjast „Juttudega maailma luuakse“, mis vältab juba kevadest saadik. Ettevõtmist toetas rahvakultuuri keskus.
Pärnumaal lõpetati pärandiaasta jutuõhtuga
/nginx/o/2017/04/05/6522407t1h39ed.jpg)
13. detsember 2013, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile ja pärnumaalastelgi oli aasta jooksul võimalik osa saada paljudest üritustest, mis pärandkultuuri eri tahkudele keskendusid. Üheks mahukamaks kujunes jutuvestmiste sari, mis oli üks viis inimesed korraks tehnoloogia juurest eemale tuua ja üksteisega taas kokku viia.
„Eesti rahvakultuuris on läbi aegade olnud oluline koht pajatustel ja jutuvestmistel. Pajatustega muudeti pimedad õhtud omamoodi kogukonna ja pere elukoolideks, kus anti edasi teadmisi ja oskusi. Pikad õhtud ja külmad talved sidusid nii kokku põlvkondi ning tugevdasid kogukonna ja oma kodukoha tunnet. Meie pajatuste sari oli tore ja vana hea jutuvestmine on midagi, mida inimesed väga hindavad,“ rääkis Orula. Koos käidi Orula sõnutsi nii Tõstamaal jahimeeste jutte kuulamas kui Treimanis Ants Lingi pajatusi enesesse ahmimas, samuti Tori-Jõesuus kõrtsmik Jüri Pärnaga lugusid veeretamas.
Peale jutuõhtute sai sama ettevõtmise raames mitu korda kokku just pärandiaasta puhuks loodud kalmistuklubi, mille eesmärgiks oli tutvuda eestlaste kalmistukultuuriga, mis, olgugi et meie ümber, ei ole paljudele sugugi tuttav. „Meie jaoks oli oluline, et kokku saaksid nii noored kui vanad, et aeg maha võtta ja millegi niivõrd inimliku ja huvitava kohta pisut teada saada. Olime need õnnelikud, kellel oli viimane võimalus kalmistuspetsialist Eduard Rajari teadmistest osa saada.“
Pärnu kultuuripärandi hulka kuulub kahtlemata ajajärk, kui Pärnus kogunesid ja kohtusid Vene ja Eesti luuletajad, kirjanikud ja teised loomeinimesed. Seda silmas pidades korraldati kuurordi pärastlõuna, mis keskendus ühtaegu nii Pärnu kuurordi- kui ka pärandiaastale. Lehtna sõnutsi oli stiiliõhtust olulisemgi see, et lavale sai tuua luuleteatri kava, milles olid laval koos eesti ja vene keelt kõnelevad noored ning koos loodi lavastus, mis näitas veelgi teravamalt, et kultuuri puhul ei ole alati kõige olulisem keel, milles kõneldakse, vaid vorm ja sisu.
2014. aasta on kuulutatud liikumisaastaks. Eestvedajad kutsuvad üles kultuurirahvast jätkama pärandi tutvustamist liikumise kaudu.