Urmas Reinsalu: Kas saab lasteaia või ei?

Urmas Reinsalu
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: Liis Treimann / Postimees

Selline küsimus on viimase aja avalikke arutelusid jälgides ilmselt paljudel tekkinud. Lühike vastus on, et saab ikka küll. Kogu Eestis tehakse korda või ehitatakse lähiaastail poolsada lasteaeda. Näiteks käib just praegu Jõhvi vallas 120kohalise lasteaia ehitus. See riigi poolt 32 miljoni krooniga rahastatud töö jõuab lõpule oktoobriks.


Paindlikum lahendus

Selgitan tausta, kuidas lasteaedade ehitamine ja renoveerimine Eestis korraldatud on. Teatavasti on igale lapsele lasteaiakoha tagamine omavalitsuse kohustus.

Kohaliku elu korraldajana teavad just omavalitsused kõige paremini, mis suunas linn või vald areneb: kus on vaja uut kooli, lasteaeda, kultuurikeskust või spordihalli. Samal ajal on selge, et eriti just majanduslikult kitsal ajal jääb enamikul omavalitsustel rahakott suurte ehitustööde ettevõtmiseks õhukeseks.

On loomulik, et riik tuleb siin appi. Haridus on meie prioriteet ja korralik õppekeskkond selle osa. Õnneks ei ole lasteaedadesse ega koolidesse tehtavad investeeringud kriisi ajal kadunud.

Pigem vastupidi: 50 lasteaia kõrval tehakse korda 65 kooli ja rahasummad on üllatavalt suured. Regionaalministri eelarvest investeeritakse lasteaedadesse 600 miljonit ja koolidesse üle miljardi krooni.

Võrreldes varasemate aastatega, on veidi muutunud süsteem, mille alusel riik lasteaedade ehitamisel õla alla paneb. Varem oli selleks omaette nimetuse ja piiratud summaga “lasteaedade programm”.

Nüüdne lahendus on oluliselt paindlikum. Kui pole vajadust lasteaia järele, saab raha taotleda näiteks koolimaja ehituseks. Uus süsteem tähendab sedagi, et lasteaedadele mõeldud summa pole enam nii rangelt piiritletud. Kui 2008. aastal panustas riik viie lasteaia ehitusse ja remonti 75 miljonit krooni, siis praegu räägime suurusjärgu võrra suurematest summadest.

Mündi kaks külge

Varasemast paindlikuma rahastamise mündil on loomulikult kaks külge. Võimalusega otsustada, milleks riigilt toetust taotleda, kasvab vastutus prioriteetide seadmisel. Soove on alati rohkem kui raha ja kuna kõike ei saa, tuleb teha valikuid ja see ei pruugi olla kerge.

Raskete otsuste tegemine muutub kindlasti lihtsamaks, kui neid ei langetata raudtornis, vaid variandid inimestega enne läbi arutatakse.

Tehnilisest küljest vaadates rahastatakse lasteaedu kahe suure ning mitme väikse meetme kaudu. Kõige rohkem omavalitsuste esitatud taotlusi saab toetust “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetme ehk KOIT-kava kaudu.

Praeguseks on kinnitatud 1,9 miljardi krooni eest projekte, nende hulgas 46 lasteaeda. See summa suureneb, kui lisanduvad Järva- ja Harjumaa projektid.

Tõsi, KOIT-kava on mõeldud valdadele ja väiksematele linnadele, näiteks Tallinn sealt toetust taotleda ei saa. Ilma ei jää aga suuremad linnadki. Neile on mõeldud “Linnaliste piirkondade arendamise“ meede. Siingi on summad suured: lasteaedadele võib toetust taotleda 440 miljoni krooni eest.

Narvas Mõisa tänaval tehaksegi lasteaed korda 26 miljoni krooni eest. Tartus Kummeli tänaval on 120 last uue lasteaia juba saanud. Näiteks Tallinn aga pole lasteaedadele siitkaudu raha soovinud taotleda.

KOIT-kavast ja linnade programmist rahastatavate mahukate ümberehituste kõrval on aastaid antud toetust lasteaedade uuendamiseks regionaalsete investeeringutoetuste programmist. Peale selle annab omavalitsustel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vast avatud programmi kaudu taotleda raha avalike hoonete, sealhulgas lasteaedade senisest energiasäästlikumaks muutmiseks.

Tunnustada tuleb neid omavalitsusi, mis on lapsed esikohale seadnud ja otsustanud võimalust kasutades oma lasteaiad-koolid korda teha.

Lasteaedade tervisenõuete kohta tuleb lõpetuseks öelda, et füüsikaliste normatiivide (ruutmeetrite arv lapse kohta) kõrval on olulised psühholoogilised tegurid ja küllaldane hulk personali.

Laste ja pedagoogide suhtarv lasteaias vastaku tingimustele, kus lapsel on võimalik saavutada täiskasvanuga kontakt, ja seal peavad töötama logopeed ja meditsiiniõde.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles