Juba aastaid Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuse kohvikus igal kolmapäeval bridži mängimas käinud pensionärid pidid oma armsaks saanud kokkusaamisekohast loobuma, sest keskuse direktor Katrin Siska hakkas neilt tasu nõudma.
Bridžimängijatest pensionärid lahkusid nördinult Lindakivi keskusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bridžiklubi liige Anne Kirsimäe kurtis, et umbes paarkümmend vanurit käib igal kolmapäeval kella 11st hommikul kuni neljani õhtul Lindakivi keskuse kohvikus kaarte mängimas. Teisi kohvikukülalisi nad sellega ei segavat, sest hõivavad kõige rohkem poole ruumist. Samas tellivad nad ka kohvi, teed, saiakesi ja suppi, mistõttu teevad kohvikule ka käivet.
«Kohviku perenaine proua Aino on meiega rahul ning tal ei ole midagi selle vastu, et me siin koos käime,» lisas Kirsimäe. «Kui tuli aga Katrin Siska, siis ta ütles, et mis need pensionärid siin istuvad, nad peavad hakkama selle eest maksma.»
Esialgu oli Siska bridžimängijatelt küsinud 500 krooni korra eest, aga pärast lasi siiski hinna sajale kroonile.
Bridžiklubi presidendi Reet Hiibuse sõnul on osa klubi liikmeid tõesti nördinud, et nad ei saa enam Lindakivi kultuurikeskuse kohvikus koos käia.
«Päris nii nüüd ka ei olnud, et meid välja visati,» ütles Hiibus. «Aga see on õige, et meid seal natuke ebasoovitavaks tunnistati. Seda anti igati mõista. Lõpuks tulime aga ikka ise sealt ära.»
Hiibuse sõnul on keskuse direktor Siska igati tore inimene, aga ju siis anti talle kuskilt kõrgemalt mõista, et on vaja tasuta bridžiklubist lahti saada.
«Me hõivasime ju mitte rohkem kui poolt kohvikust ning kui samal ajal oli vaja seal midagi muud korraldada, siis me kohale ei tulnud,» mainis Hiibus.
Hiibuse sõnul oli ta Siskaga kokkuleppele saanud, et klubi hakkab ühe korra eest maksma 100 krooni. Lepiti ka selles kokku, et enne suvevaheaega toimunud kahe viimase korra eest tasutakse sügisel. Siska oli aga tagasi helistanud ning 200 krooni kohe nõudnud. Midagi ei jäänud üle – klubi maksis raha ära.
Pärast seda viimast ebameeldivat sammu otsustaski bridžiklubi end Lindakivi huviringide hulgast kustutada ning hakkas endale uut kokkusaamise kohta otsima.
Siska sõnul on pensionäride bridžiklubi näol tegemist üsna suure kollektiiviga, kellel ei ole keskuse kohvikuruumi kasutamiseks ühtegi õiguslikku alust ehk lepingut.
«Sellegipoolest pakkusin proua Hiibusele igati soodsat ning mõistlikku kokkulepet – sada krooni terve päeva eest 20 – 30-liikmelisele seltskonnale,» ütles Siska. «See teeb igaühele neist vaid üks kroon tunni eest.»
Tasu kehtestati bridžiklubile seetõttu, et kohviku mööbel kulub ning kohvikuruum on kolmapäeviti hõivatud. Peale selle peab keskus täitma omatuluplaani ning tasuma kommunaalmakseid.
Siska sõnul maksavad keskuse kõik teised huviringid ruumide eest, mistõttu ei oleks õiglane mõnele kasutajale erandit teha. Keskuse rendihinnad on erinevad, aga pensionäridele tehakse alati soodustusi.
Lindakivi kohviku perenaine Aino Aarma kinnitas, et temal ei olnud bridžiklubi vastu küll mitte midagi. Ta oli ka isiklikult kultuurikeskuse juhtidega rääkinud, et klubi võiks edasi kohvikus koos käia, aga see jutt oli nagu hane selga vesi.
«Olen väga kurb, et nad peavad meie juurest lahkuma, nad olid meile ju kui tavalised kliendid ning kasutasid vaid poolt saali,» mainis Aarma.