Nudi Maasik lisab linnaelule värvi

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõunakeskuse taga elav Maasik vaatab kaubanduskeskusse voorivaid autosid. Autodes sõitvad inimesed vaatavad jälle Maasikut – lehm linnas ikkagi!
Lõunakeskuse taga elav Maasik vaatab kaubanduskeskusse voorivaid autosid. Autodes sõitvad inimesed vaatavad jälle Maasikut – lehm linnas ikkagi! Foto: Margus Ansu

Elu on kirju nagu lapitekk: Lõunakeskuse taha jäävas Räni külas paistavad linlike majade õuedes ilusad autod, parajalt suur valge kaater ning maa ja linna piiril on isegi lehm heinamaal.


«Loomulikult on mu nimi Maasik,» tutvustas Lõunakeskuse taha tehtud tänava ääres rohtu nosinud lehm end.

Sõbraliku olekuga loom lisas, et vaatamata läbirääkimistele ei soovi tema meditsiiniõena töötanud perenaine ajalehes oma nime avaldada. «Inimesed võivad veel arvata, et ta on vanast peast segi läinud,» edastas Maasik perenaise põhjenduse.

Kari väheneb

Eesti maatõugu Maasiku ostsid peremees ja perenaine mullu kevadel Viljandimaalt. «Eelmine pere tahtis mind karjast välja praakida, sest ma ei saa enam vasikaid,» rääkis Maasik.

Nudi Maasik pole selles talus esimene lehm: varem pidasid paarkümmend aastat tagasi pensionile jäänud perenaine ja peremees seal kirjusid lehmi.

Eelmisel aastal oli Maasikule seltsiks ka suffolki tõugu lambakari. Aga villa pole kuhugi anda ja lambad müüdi maha. Nüüd on talus peale lehma veel siga, varjupaigast toodud suurt kasvu majavalvur Tommi ja väike majavalvur Potsu, kes on iidvana ehk 16-aastane.

«Potsu ajab igal kevadel karva maha,» ütles Maasik. «Perenaine arvab, et ta saab vist liiga palju piima.»

Mõistagi on talus ka kanad ja kirju kukk. Viimane tegi hiljuti pahandust, tõmbas lillepeenrast võõrasemad üles.

Perenaine lüpsab ahtrat Maasikut kord päevas käsitsi ja saab temalt seitse-kaheksa liitrit piima. Võid ja sõira ta sellest ei tee, aga kohupiima küll. «Ega nooremad inimesed siinkandis minu piima taha,» märkis Maasik. «Nad pelgavad, et rammus kraam ajab kolesteroolitaseme üles.»

Mis heinast saab?

Lehm vaatas Lõunakeskusse uut tänavat pidi sõitvaid autosid ja tunnistas, et elul linna külje all on ka miinused.

Näiteks talust sadakonna meetri kaugusel oleva alajaama juurest on perenaine leidnud süstlaid ja uue tänava äärde istutatud noorte pärnade toed kisti maast välja.

«No ja siin minu kõrval on linna maa, kust heina ära ei niideta,» lisas Maasik. «Ei kujuta ette, mis saab. Ma ei jõua üksi kõike ära süüa. Perenaine on küll linnavalitsusse helistanud, aga kasu ei miskit.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles