Statistikaamet kogub elanikelt küsitlusuuringutega vaid sellist teavet, mida muul viisil ei saa. Näiteks perede tarbimisharjumuste ja -kulutuste muutust saab hinnata ainult neilt endalt ostuharjumuste kohta küsides. Seega on rahva valmidus küsitlusuuringutes osaleda Eesti kohta tõese ülevaate saamiseks määrava tähtsusega.
Tuginedes rahvaloendusele ja registritele, teame, et 2010. aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1,34 miljonit inimest. Kuid seda, kuidas nad elavad, milline on nende majanduslik olukord ja elamistingimused, mida nad arvavad oma tervisest ja toimetulekust, saame teada vaid küsitlusuuringutega.
Viimane leibkonnaeelarve uuring toimus 2007. aastal ja selle põhjal saame väita, et aastail 1996-2007 kasvasid inimeste sissetulekud 3,5 ja kulutused kolm korda. Peaaegu samal perioodil, kui võrrelda 2007. ja 1998. aastat, tõusid hinnad 1,4 korda. Seega: aastatel 1996-2007 perede olukord paranes, kuna raha jäi rohkem kätte ja hinnad kerkisid aeglasemalt, kui suurenesid sissetulekud. Siiski on paljud meist kuu lõpus imestanud, kuhu ometi on raha kulunud.
Kõige rohkem kulutavad pered toidule ja eluasemele. Need on vältimatud kulud ja seepärast nimetatakse neid sundkulutusteks. Sundkulutuste osa on aastatega vähenenud. 1996. aastal läks toidule 41 protsenti ja eluasemele 18 protsenti kulutatud rahast, 2007. aastal vastavalt 15 ja 14 protsenti. Samal ajal on kasvanud transpordi-, side- ja vabaajakulude osa. Kulutused rõivastele-jalanõudele ning väljaspool kodu söömisele moodustasid 2007. aastal niisama suure osa kui 1996. aastal. Üldiselt on see trend positiivne. Sundkulutuste tähtsus on vähenenud ja rohkem raha on jäänud vaba aja sisustamiseks.
Sissetulekud ja väljaminekud erinevad piirkonniti. Piiriäärsetes Võru ja Ida-Viru maakonnas moodustasid sundkulutused 1996. aastal ligi 70 protsenti kulutustest. 2007. aastaks vähenes Võru- ja Ida-Virumaalgi sundkulutuste osa, kuid jäi kõrgemaks kui mujal maakondades.
Aastal 2000 hindas üle poole peredest, et tulevad ots otsaga kokku. Normaalset või väga head elu ei saanud endale lubada isegi iga kümnes leibkond. Kõige kehvemaks hindasid oma toimetulekut Võru, Põlva ja Valga maakonna pered. Seitse aastat hiljem leidis pool Eesti peredest, et tulevad hästi toime. 13 protsenti nimetas olukorda väga heaks, raske oli toime tulla kolmandikul peredest. Kehvemaks hindasid oma toimetulekut Põlva- ja Ida-Virumaa pered.
Majandus kasvas kuni 2008. aastani,aga viimased kaks aastat on Eestis olnud üsna keerulised. Kuidas inimesed on hakkama saanud, kuivõrd on muutunud elamistingimused ja mismoodi on neil läinud tööturul? Nendele küsimustele saame vastused just statistikaameti iga-aastaste uuringutega: sotsiaaluuringuga laekuvad andmed elamistingimuste ja sissetulekute kohta ning tööjõu-uuring annab ülevaate tööturust. Selleks, et teada saada inimeste toimetulekut igapäevaeluga, alustas statistikaamet 2010. aastal taas leibkonnaeelarve uuringut.
Inimeste panus sellesse, et riik saaks oma elanike elujärje ja heaolu kohta ülevaate, on märkimisväärne. Loodame, et igaühel, kelle uksele koputab statistikaameti küsitleja, on võimalik uuringus osaleda, ning täname kõiki koostöövalmis inimesi. Kokku osales statistikaameti küsitlustes eelmisel aastal üle 40 000 inimese. Aitäh teile!