Kalev Vilgats: Mis meist oleks saanud?

Kalev Vilgats
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: PP

Õigupoolest peaks läinud nädalalale tagasivaatavas veerus kirjutama valitsuse vahetusest. Ent nädala eest on tuntud majandusajakirjanduse korüfee peamise koalitsiooni kohta ära öelnud. Nii et kel lugemata, võtku tulehakatuse korvist välja 25. märtsi Pärnu Postimees.

Kirjutan hoopis märtsiküüditamist meenutades. Juba poisikesepõlves teadsin vanaema jutust, et eestlasi veeti vägivaldselt külmale maale surema nii 1941 kui 1949. Jah, see oli genotsiid eestlaste vastu, kuigi meie saatust jagasid muudegi Eesti Vabariigis elanud rahvuste esindajad.

Seekordne 25. märts möödus oluliselt mõtlikumana kui tavaliselt. Venemaa on okupeerinud ja annekteerinud Krimmi poolsaare, selle põlisrahvas krimmitatarlased, kes jagasid eestlaste karmi saatust, on jälle tõmbetuules. 1944. aasta jääb igavesti musta aastana paljude väikerahvaste – tšetšeenide, inguššide, kabardiinide-balkaaride, krimmitatarlaste jt – ajalukku. Nad küüditati nii, et mõnepäevase aktsiooni käigus saadeti Siberisse või Kesk-Aasia kõrbetesse kogu rahvas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles