Valmis Vändra hoolekandeküla eskiis

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolekandeküla koosneb tegevusmajast ja viiest eramusarnasest eluhoonest, millest igaühesse on mõeldud elama kümme elanikku.
Hoolekandeküla koosneb tegevusmajast ja viiest eramusarnasest eluhoonest, millest igaühesse on mõeldud elama kümme elanikku. Foto: Innopolis Insenerid eskiis

Valminud on Vändra tervishoiukeskuse kõrvale kavandatava hoolekandeküla detailplaneeringu eskiislahendus, mis avalikule väljapanekule jõuab järgmisel nädalal.

Riiklikke hooldekodusid koondav riigiettevõte AS Hoolekandeteenused soovib rajada Vändrasse Vihtra tee ääres tervishoiukeskuse kõrval asuvale jätkuvalt riigi omandis hoonestamata 3,2hektarisele maa-alale ajakohase hooldekodu, mis oleks mõeldud täisealistele psüühilise erivajadusega inimestele.

Eesmärk on pakkuda seniste erihooldekodude patsientidele inimväärsemat ja peresarnasemat elukeskkonda kui praegu.

Oma kodu tunne

Vändra hoolekandeküla arhitektuurilahendus on OÜ Innopolis Inseneridelt, nende töö valiti välja konkursiga.

AS Hoolekandeteenuste kinnisvarajuhi Kert Kaljula sõnutsi selgitati tosina kvalifitseerunud ideelahenduse hulgast algul kolm võitjat, kellest omakorda valiti välja kaks: Innopolis Inseneride ja OÜ QP Arhitektid töö.

“Seal oli meie hinnangul kõige rohkem oma kodu tunnet ja sooja külamiljööd ning kõige paremini läbi mõeldud ruumiprogramm,” põhjendas kinnisvarajuht.

Nii näeb Eestis peagi kahte moodi väljanägemisega hoolekandekülasid. Mõlema kandev mõte on sama.

Kui algul oli kavas kõikjal riigis rajada kaheksa hoolekandeküla, siis vahepeal on plaanid täpsustunud. Peremajad rajatakse 11 kohta ja kavandatust veidi väiksemad: viie-kuue ja kahel juhul kahe peremajaga, et veel rohkem kodu ja vähem asutuse moodi välja paista. Igasse elamusse mahub kümme asukat.

Peale Vändra tulevad täismõõdulised pere- ja tegevusmajadega hoolekandekülad Harjumaal Vääna-Vitile ja Kehrasse, Lääne-Virumaal Tapa linna, Ida-Virumaal Sinimäe alevikku, Läänemaal Haapsalu lähedale Uuemõisa, Järvamaal Türile, Tartumaal Kodijärvele ja Valgamaal Tõrvasse.

Kahest peremajast koosnevad üksused on kavandatud Viljandi linna ja selle lähedale Karula hooldekodu juurde.

“Oleme üritanud leida kohti, mis ühelt poolt oleksid kogukonna lähedal, et oleks ühistransport, poed, pangaautomaadid ja miks mitte kino, bassein. Ühesõnaga: kõik avalikud teenused, mida elanikkond kasutab,” rääkis Kaljula. “Teisest küljest on tähtis, et asumi külje all oleks teatav eraldiolek, et seal piisaks rohelust ja ruumi.”

Avatud küla

Küladesse paigutatakse seniste riiklike hooldekodude patsiendid, kes elu jooksul on saanud psüühikahäire või sündinud vaimupuudega.

“Need on inimesed, kes päris omal käel ei suuda hakkama saada ja vajavad igapäevaste tegevuste juures tuge, aga kes ei ole ühiskonnale ohtlikud, et neid peaks ühiskonnast isoleerima,” selgitas Kaljula.

Hoolekandeküla elanikke ei suleta majadesse kinnise aia taha, vaid neil on võimalik vabalt liikuda. Eesmärk ongi lõimida nad senistest suurtest hooldekodudest taas ühiskonda.

Eluhoones möödub enamik ööpäevast. Seal nad magavad, söövad ja veedavad vaba aega, juhul kui nad ei tegele oma hobidega tegevusmajas ega ole väljasõidul.

Tegevusmaja on avatud ümberkaudsele kogukonnalegi, et hoone intensiivset kasutust leiaks, alates saali rentimisest pulma- või sünnipäevapeoks või rahvatantsurühma treeninguteks sauna väljaüürimise ja internetipunkti kasutamiseni.

Vändra hoolekandeküla on plaanis ehitama hakata järgmise aasta teisel poolel, küla pakub tööd paarikümnele inimesele. Kuna senised suletavad hooldekodud asuvad väljaspool Pärnumaad, on Kaljula arvates üsna tõenäoline, et siinne personal leitakse ja õpetatakse vajadusel välja kohalike hulgast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles