Kui mõtleme sellele, miks kerkisid Kiievisse barrikaadid ja Krimmi saabusid „rohelised mehikesed“, siis oli põhjuseks eelkõige rahva rahulolematus. Kümme aastat pärast oranži revolutsiooni olid inimesed tüdinud ootamast. Tüdinud korrumpeerunud poliitikutest, tüdinud kiratsevast majandusest, väsinud ootamast pensioni- ja palgatõusu või koguni seda, et need üldse välja makstaks.