Pärnu suveniirid alles otsivad isikupära

Müüjatel Heleri Tõntsul (vasakul) ja Ly Kuusel on hansapäevad töötihedad.

FOTO: Urmas Luik

Kõige suurem valik Pärnuga seotud suveniire tundub Pärnus olevat Ringi tänaval asuvas OÜ Suveniiri poes, mida peavad ema-tütar Sirje ja Kristi Kõresaar. Esimene neist ütleb end olevat juba 40 aastat Pärnus suveniiride müügiga seotud.

Pärnu logo on linna meeneäris minev kaup.

FOTO: Urmas Luik

Valik Pärnu suveniire.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Ringi tänava poes on Pärnu sümboolikaga meened selgelt esiplaanile nihutatud, samal ajal pole juhataja väitel suveniiriäri sugugi kaupluses esikohal.

“Oi, mis te nüüd!” hüüatab Sirje Kõresaar pakkumise peale, et suveniiride müük moodustab poole kaupluse käibest. “Kaugel sellest.”

Kauplus müüb suveniiride kõrval juveelitooteid ja tarbekunsti ning püsib tänu sellele ärilises mõttes elus.

Esmalt püüavad aga lettidel-riiulitel pilku ometi kõikvõimalikud meened, õigustades nii igati firmanime OÜ Suveniir. Muu hulgas leidub meeldivalt palju Pärnuga seonduvat, kusjuures suure osa suvepealinna sümboolikaga kaupa on kaupluse omanikud ise tootjatelt tellinud, logode kasutamise õigused omavalitsuselt või nüüd hansapäevade korraldajailt küsinud ja kujunduse suhtes kokku leppinud.

"Hansapäevade sümboolikaga väikemeened - magnetid ja rinnamärgid - tulevad OÜ Suveniiri poolt müügile hansapäeviks," lubas Kristi Kõresaar.

Pärnu logo

Enim on Pärnu meenete puhul sümbolitena kasutusel linna lipp, vapp ja viimasel ajal on armastama hakatud Pärnu uue, kolme täpiga logo kõikvõimalikele esemetele trükkimist. Müügil on logoga võtmehoidjad, rinnamärgid, tulemasinad, väikesed vaasid ...

Kristi Kõresaar ütleb ennast Pärnu uuest logost sisse võetud olevat. "Logo meeldib meile väga ja me olemegi püüdnud luua selle logoga mõistliku hinnaga tooteid, mida oma poes müüa," räägib ta.

Meie linna logo praegusel kujul on üsna uus, loodud paar aastat tagasi. "Logo tihe uuendamine pole hea linna mainekujundusele, ka mitte suveniiride valmistajaile," tähendab Kristi Kõresaar.

Poes torkab silma, et kui Pärnu logo on meenete väärtustamisel rohket kasutust leidnud, siis tunnuslause "Pärnu - ela või ise" üldse mitte.

Linna lipp ja muud sümbolid

Pärnu lipp kujutisena suveniiridel või laualipuna köidab välisturistidest kindlasti soomlaste tähelepanu, kuna tegu on Soome riigilipu peegelpildiga. See, et soomlased Pärnu lipu kujutisega kaupa ostavad, on hea näide, kuidas elu ise on meenetootjatele appi tulnud ja sümboli kaubaks pakkunud.

Sirje Kõresaar tõi häid suveniire iseloomustava omadusena esile neis väljenduva kutse kollektsioneerima. Näiteks maalitud taldrikud ja kruusid, mida kohaliku sümboolikaga kaunistatult müüakse igal pool maailmas. Pärnus on taldrikutele-kruusidele värvitud Punast torni, Rannahotelli, Eliisabeti ja Katariina kirikut ja Tallinna väravat, mille kujutisega seinataldrikuid ostetaksegi kõige rohkem.

Palju ekspluateeritud sümbol on Pärnu sadama muulgi. Samal ajal pole ühte kõige armastatumat objekti nagu Tallinna Vana Toomas ega kindlat toodet, mis ainuomaselt Pärnule viitaks, nagu näiteks Muhu sussid.

Täiesti omaette kvaliteet suveniiriäris on Pärnu kunstniku Vello Paluoja joonistused, kus maitsekates toonides, isikupärase käekirjaga ja natuuritäpselt on kujutatud linna väärtarhitektuuri. Neid taieseid on raske suveniiride sekka liigitada, kuid Paluoja tööd on kindlasti seda väärt, et neid Pärnust mälestuseks kaasa osta või pärnulasena külalistele kinkida. Mõistagi ei saa kunsti võrrelda märksa odavama masstoodanguga, mis suveniirid enamasti ongi.

Isikupärane materjal

Muhumaa firmamärk on lõhnavad kadakapuust tooted ja kuulsad tikandid, Saaremaal peegelsiledaks lihvitud dolomiitnõud, -uhmrid ja -laekakesed. Haapsalu võib uhkust tunda salli üle, mis on sedavõrd õhkkerge ja peen, et selle annab sõrmusest läbi tõmmata. Kihnul on pakkuda troi. Pärnul niisugust sümbolina mõjuvat kuulsat toodet pole.

Sajandite eest võis Pärnu tunnusmärgiks pidada musta söestunud risti, mis, heledana küll, on kujutatud linna vapilgi, mida jumala käsi hoiab.

Rist sai nüüdse suvepealinna sümboliks Vana-Pärnu toomkiriku põlemise järel 13. sajandil, kui see imekombel tulest pääses, otsekui oleks jumala käsi selle tulest välja tõstnud. Erk mälestus põlenud ristist on aegade taha jäänud ...

Paar aastat tagasi kuulutas Pärnu linnavalitsus välja konkursi Pärnule iseloomuliku meene leidmiseks. Võitjaks kuulutati riidest rannaliivakotikesed puidust karbi sees. Kotikesed sai paelaga jalgade külge siduda, et oleks treeningulisem joosta.

"Kahjuks ei arvestanud konkursitööde hindajad võitnud meene suurust, raskust ega hinda," meenutas Kristi Kõresaar. "Meene osutus liiga kalliks, raskeks ja suureks, et seda kohvrisse pakkida."

Pärnu linnasekretär Tiina Roht ütles, et meenekonkursil premeeritud töid on kasutatud linna ametlike kingitustena. Laiatarbekaubana kukkus rannaliiv meenematerjalina läbi. Üldse laekus konkursile 24 tööd.

1980. aastate keskpaiku jagas Pärnu džässipäevade korraldusmeeskond ülipopulaarseid suveniirkonservikarpe kirjaga "Pärnu lahe vesi", mis tõmbas tähelepanu Pärnu vee reostusele. Meene polnud mõeldudki turistide ligimeelitamiseks.

Kunstnikud on pakkunud, et Pärnu materjaliks võiks kujuneda põletatud savi, kuna Pärnu jõe ääres leidus veel läinud sajandi algul kümneid savitönke, kus saadi hakkama väga keerulise keraamikaga.

Ilmselt Pärnu alles otsib oma materjali ja isikupärast esimeenet.
 

Loe ka neid

Tagasi üles