Pärnu loomade varjupaika on jõudnud massiliselt kassipoegi, uut kodu on ootamas 15 kuu-poolteise vanust kassipoega ja veel väiksemaid üle paarikümne, peale selle 52 täiskasvanud kassi.
Varjupaigas on kassipoegade uputus
28. mai 2014, 08:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaik kutsub üles kõiki loomasõpru, kel plaanis suve hakul kass või kassipoeg võtta, valima lemmiklooma just varjupaiga hüljatud loomade seast.
“Kõik “vabapidamisel” olevad kassid on toonud pojad ja need on otsapidi varjupaika jõudnud,” tõdes varjupaiga juhataja Mari Hagi. “Enamasti helistatakse meile, et kass, keda naabruskond ühiselt toitnud on, tõi pojad, tulge ja viige need ära. Samuti visatakse kodukasse tänavale, kui selgub, et loom on tiineks jäänud.”
Kuigi varjupaiga töötajad on tüdimuseni inimestele rääkinud kodukasside steriliseerimise ja kastreerimise vajadusest, arvatakse sageli, et pidev poegimine on kassi loomulik olek, vastutust kassipoegade saatuse eest võtta aga ei soovita.
“Me eriti enam ei üritagi inimesi veenda ise kassipoegadele kodus otsima, sest ring kordub: kasse ei steriliseerita ja kuue kuu pärast on järgmised pojad valmis,” teeb Hagile inimeste hoolimatus meelehärmi. “Võtame hoopis loomad varjupaika ja üritame ise neile kodud leida.”
Paraku pole varjupaiga keskkond kassipoegadele sugugi parim, sest sealt liigub läbi palju tänavaloomi, kes kannavad haigusi ja parasiite. Väga väikest kassipoega ei saa veel vaktsineerida ja seepärast on tillukesed loomad ohustatud. Kodused tingimused oleksid kassipoegade tervisele tunduvalt turvalisemad.
“Me ei saa anda garantiid, et siit võetu on absoluutselt terve kassipoeg, kes sajaprotsendilise tõenäosusega jääb ellu, kuid kodukeskkonnas on see šanss tunduvalt suurem, sellest ka meie abipalve linnakodanikele,” seletas Hagi.
Hagi selgituse kohaselt saab varjupaigast kassi loovutustasu eest, mis sisaldab kiipimist, vaktsineerimist ja steriliseerimist või kastreerimist. Tavaolukorras antakse inimestele ainult steriliseeritud loomi, kuid tänavu tehakse kassipoegade ülekülluse tõttu erand: pojad antakse kodudesse hoiukodu lepinguga, et nad kosuksid turvalises keskkonnas, ja steriliseerimine tehakse hiljem varjupaiga kliinikus.
Hoiukodu leping on tasuta: inimene võtab koju hoiule kassipoja, kellele varjupaik teeb kõik vajalikud protseduurid hiljem, kui kass on suurem. Kui inimene soovib kosunud kassi endale jätta, tuleb maksta loovutustasu ja loom kantakse lemmikloomaregistris tema nimele. Kui loomale pakutakse ainult hoiukodu, tegeleb varjupaik aktiivselt kassile päriskodu otsimisega. Hagi jutu järgi oleks eriti hea, kui keegi saaks pakkuda hoiukodu kassiemale koos poegadega.