Pärnumaa ettevõtete tippkümnes pakendite valmistaja Lamiflex Eesti OÜ on oma kanna tugevalt kinnitanud ja juhtkonna arvates majandussurutisest suurte kaotusteta jagu saanud.
Libatse vineerimeistrid varustavad kuningriiki
30. juuni 2010, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord ettevõtlussektoris paraneb, leiab statistikaametki, tuginedes esimese kvartali andmetele. Need kinnitavad, et sesoonselt korrigeeritud müügitulu kasvas eelmise kvartaliga võrreldes esimest korda pärast kaheaastast langust. Kuid 2009. aasta sama ajaga kõrvutades vähenesid ettevõtete kulud neli protsenti, sealjuures tööjõukulud 15 protsenti.
"Meil oli nii nagu kogu Euroopas, et poolteist aastat oli väga raske, koondasime 2008. aasta jõuluks 14 inimest. Aga praeguseks oleme nad peaaegu tagasi võtnud, tähendab, arvuliselt oleme tagasi võtnud," mainib Lamiflex Eesti OÜ tegevjuht Vootele Veeris.
Autoremondi asemel
Poole tuhande elanikuga Libatse külas valmistab Lamiflex kunagises kolhoosi autoremonditöökojas vineerist ja kiudplaadist tööstuspakendeid ja palgal on 54 inimest. Külaelanike arvust kümnendik.
"Ühest küljest oli seisakuaeg inimestele vajalik, nad hakkasid tõsisemalt mõtlema oma töö ja töökoha peale," arutleb Veeris. "Teisest küljest oli see kaadrite puhastamise aeg, sest 2007. aastani kasvasime 25-30 protsenti aastas. Seda on kole palju ja tööjõudu oli sel ajal väga raske leida, tuli võtta inimesi tänavalt, aga mõnest ei saanudki töötegijat."
100 protsenti Rootsi kontsernile Lamiflex Board AB kuuluv Eesti tütarettevõte loodi 1995. aastal. Selleks ajaks oli põllumajanduse reformimine toonud riigi kunagise eeskujumajandi Edasi kolhoosi asemele tekkinud osaühingu etteotsa välisomanikud ja nende sidemetest Rootsi Kuningriigiga hakkaski arenema vilja- ja karjakasvatust asendav tootmine.
Esialgu valmistasid edasilased majandiaegses saeveskis kaubaaluseid, seejärel laienes tootmispind 1980. aastate keskel valminud hiiglaslikesse autoremondihallidesse.
"Nii et alustasime kaubaaluste tootmisest, nagu väga paljud Eesti ettevõtted 90ndatel seda tegid, sest meil oli toormaterjal, oli tootmisbaas, naeladki olid olemas, ja nii step by step, samm-sammult on sellest kasvanud nüüd selline firma välja," seletab Veeris. Lisades, et tootmishoone rentnikest on saanud vahepeal selle omanikud.
Uus kogemus
Ligi 80 miljoni kroonise aastakäibega Lamiflex Eesti OÜ moodustamise ja etteotsa asumise eel töötas Veeris Edasis ehitusjuhina. Kui Mart Laari valitsus põllumajandusreformiga majanditele vee peale tõmbas, oli Veeris reformikomisjoni esimees ja tõdes ümberkorralduste lõppedes, et tal ei ole kohapeal enam tööd. Aga tema kui kõrgkooli lõpetanud mees rääkis inglise ja soome keelt ning jäi uutele tegijatele sellega silma. Nemad pakkusid võimaluse, mille kohta on moodne öelda: esitasid väljakutse.
"Jah, see oli omandatud kutse mõttes hüpe teisele poole, aga 90. aastatel, ma arvan, enamik Eesti ettevõtjatest, kes millegagi tegelema hakkasid, ei jätkanud oma erialal, tuli uus ala võtta ja uus ampluaa," tõdeb ta.
Libatses on ettevõttel umbes hektar tootmis- ja laopinda, viimane laienemine oli varuosade lao arvelt, kus tööjärje avardamiseks sisustati mööblikarkasside tsehh. Sealt läheb toodang Skandinaavia kaugemassegi nurka, Norra Kuningriiki.
Scania kui põhitellija
Kahes vahetuses töötavas Lamiflex Eesti OÜs valmivad pakendid peamiselt Brasiiliast tarnitud vineerist. Teiselt poolt maakera toodud toore tuleb odavamalt kätte, kui näiteks meie idanaabriga kaupa tehes.
Vineer on tänuväärne materjal, mida tööstuslikes pakendites laialdaselt kasutatakse. Programmeeritavatel pinkidel saab vajalikud mõõdud saagida 0,5 millimeetri täpsusega. Päevane saagimismaht ulatub 100 kuupmeetrini. Kliendi soovidele vastu tulles võib Libatses jätkata vineeri 2,5 meetri laiuseks ja lõpmata pikaks tahvliks.
"Meie turg on põhiliselt Rootsi, aga ka Saksamaa, Inglismaa ning mingil määral Norra, meie kõige suurem tellija on Scania kontsern," räägib Veeris ja viitab ettevõtte sisseseadele.
Keerulise kujuga detailide tootmisel on abiks programmjuhtimisega freesid ehk CNC-pingid. Neil toodetakse mööblidetaile, kaablitrumleid, eri puit- ja vineerdetaile.
Kambervärvimispink võimaldab värvida suuri koguseid vineeri.
Oma tehnoloogia
Paljud tehnoloogilised lahendused on Libatses kohapeal välja töötatud, nagu Veeris mainib. Selle eest, et eestlased on õpihimulised ja suudavad ise tootmisprotsessi hõlbustavaid lahendusi leida, on nad rootslastest omanikelt kiidusõnu kuulnud. Uudislahendus on põrandaküttekaablite paigaldamismattide tootmisliingi.
Materjali kasutatakse selle kõrge hinna tõttu otstarbekalt. Mitmekülgses ettevõttes on vineerijäägid minimaalsed ja neist toodab ettevõte soojusenergiat.
Tootmishoone teise korruse pisikesest kontoritoast avaneb ülevaade avarale tsehhile. Kontoris on seinal tahvel, millel vaba käega tehtud joonis uue tootmisliini tarvis.
"Arutleme selle juures, kuidas leida parim lahendus naelutamise automatiseerimiseks," selgitab Veeris. Nentides, et kasvava tootmispinge tõttu tuleb mõelda eelkõige inimeste tervisele.
Meestööjõu on Lamiflex Eesti OÜ kohapeal koolitanud, naisi on tööperes neljandik.
"Töökus on siinkandis olnud alati au sees ja see on inimestesse juurdunud, vähemalt keskealistesse, kes Edasi kolhoosi aegse kasvatuse saanud," väidab tegevjuht.
Firma kontor on sisustatud Edasi ehitatud tervishoiu- ja teenindushoonesse, tegevjuhi kabinet asub hambaarsti kunagisel tööpinnal, raamatupidamine arsti vastuvõtutoas. Ühise katuse all jätkub pinda ka põllumajandusettevõttele OÜ Halingale, kõrvalukse taga pakkus viimati ajaviidet ja kõhutäidet Roosa Põrsa pubi.
Ettevõtte raamatupidaja ega tegevjuht ei vaeva kontoris pead Eestit tabanud kroonilt eurole ülemineku pärast. Rahvusvaheliselt tellijate, turu ja tarnijatega suhtlevas Lamiflex Eestis ollakse selle muutusega päri, sest firma on juba aastaid arveldanud eurodes.