Vanaautode fanaatik Jüri Vaikjärv sai ühele poole motokäru SMZ S-3A restaureerimisega: nõukogude ajal invaliidiautona tuntud sõiduk on meistri väitel määratud Vaikjärvede pere Inglise buldogile Bonnyle.
Jüri Vaikjärv täitis koerale antud tõotuse
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
30. juuni 2010, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Lubasin kunagi, et teen koerale auto. Ja isegi koerale antud sõna tuleb pidada, ma pole ju poliitik," muigas Bonnyle esimest sõitu teinud Vaikjärv. „Aga et koerale ei anna keegi juhiluba, pidi ta mind sohvriks võtma."
Nüüd realiseerunud mõte pärineb aastast 2004, kui Vaikjärv taastas tütre tarvis haruldast Wandereri.
Meistri naljatamisi räägitud loo põhjal hakanud tema toimetamist tunnistanud Bonny nurisema, et mees restaureerib autosid lastele ja abikaasale, temast, Bonnyst, aga pole peremehel sooja ega külma.
Löödudki siis käed-käpad, et saab Bonnygi oma unistuste auto. Sellise, millega põristasid Vene kultuskomöödias „Operatsioon Õ" Juri Nikulin, Jevgeni Morgunov ja Georgi Vitsin.
Paraku polnud Eestist sellist imeriista saada ja nii tuli Lätist Jelgavast leitud SMZ S-3A üle toona veel eksisteerinud Eesti-Läti piiri smugeldada. Varuosadena, sest muidu oleks risu eest küsitud tollimaks pere mitmeks aastaks dieedile jätnud.
Vaikjärv avaldas, et hulk aega oma järge odanud ja nüüd tublisti pealt aasta kestnud SMZ S-3A restaureerimine oli tema viimane ettevõtmine selles vallas.
„Ükskord tuleb punkt panna," tõdes juba 1980. aastal Tallinnas olümpiaparaadil oma esimese taastatud vanaautoga Ford T toretsenud Vaikjärv. Ja kinnitas: „Ega elu seisne ainult romude lappimises, tuleb ka endale elada."