Võidupüha mõtiskluste lainel

Putin: kes vabastas igipõlise Vene ala Krimmi hohollide ülemvõimust? Foto: Reuters

Venemaal valitsevaid meeleolusid ja jätkuvat, uute võtetega täiendatud ajupesu arvestades oli suur julgustükk näidata läinud reedel (21.06) 36. Moskva rahvusvahelise filmifestivali raames Ruslan Kokanajevi filmi ”Kästud unustada“ (”Prikazano zabõtj“), mis kajastas Haibahhi küla 700 tšetšeeni elusalt põletamist 23. veebruaril 1944, kui nood keeldusid allumast NKVD meeste korraldusele lahkuda kodupaigast Siberisse.

Venemaa kultuuriministeerium, mida juhib marurahvuslasest ja plagiaadis süüdistatav ajalooprofessor Vladimir Medinski, oli selle filmi kui ”laimava ja väljamõeldise“ näitamise varem keelustanud, ent nüüd on vähemalt soliidne arv inimesi seda näinud. Igati õigel ajal, sest ühenduses inimeste massilise hukkumisega tulepalangus Odessas 2. mail 2014, kelle puhul oli tegu väidetavalt venemeelsetega, võttis Moskva propagandamasin kasutusele mõiste Hatõn-2, et oleks ”värvikam“ kutsuda Ukraina Euroopa-kursi pooldajaid fašistideks.

Päris Hatõn on teatavasti koht Valgevenes, kus sakslased mõrvasid 1943. aastal karistusoperatsiooni käigus 149 inimest, lukustades nad küüni, mis seejärel pandi põlema. Odessas oli hukkunuid ametlikult 48. Sestap kahvatuvad mõlemad arvud Haibahhi hukkunute ees, aga peamine on see, et tuletati meelde – Stalini kuritegude käekiri oli samasugune (ehk siis erines vähe) kui Hitleri oma. Režiimid olid peamises sarnased ja diktatuuride üks ühele kattumist pole olnud kusagil.