Suvepilt: uhke viss Kelli tänab oma lüpsjat

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kelli võib Meelis Tammurit koguni treeneriks pidada, sest just see mees tiris teda mitu nädalat varem laudast välja võõrastesse kohtadesse ning harjutas seal astumist ja pööramist.
Kelli võib Meelis Tammurit koguni treeneriks pidada, sest just see mees tiris teda mitu nädalat varem laudast välja võõrastesse kohtadesse ning harjutas seal astumist ja pööramist. Foto: Andres Ehrenpreis

Kolmeaastane lehm Kelli elab Vorbuse vabapidamisega laudas ning saab põhimõtteliselt teha kõike, mida tahab – elab rõõmsalt ja stressivabalt.


Kelli valiti vissivõistlusele välja juba paar kuud tagasi – aktsiaseltsi Tartu Agro zootehnikul Maie Mölderil oli seejuures kaalukaim sõna.

Laupäeva keskhommikul pärast teist lüpsi pesti Kelli hoolikalt puhtaks, kammiti ära ning sõidetigi Ülenurmele eesti punase karja näituskonkursile. Võistlejaid oli palju, kõik tulnud kas Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Järva- või Põlvamaalt, kokku 53 punase karja lehma, lisaks vasikad ja mullikad.

Kelli ei lasknud ennast kuumast päevast ega teistmoodi häältest häirida.  Kõndis eelvooru ajal saepuruareenil majesteetlikult ringiratast ning usaldas oma saatjat, kodulauda lüpsjat Meelis Tam­­murit (pildil).

Kelli võib Meelis Tammurit koguni treeneriks pidada, sest just see mees tiris teda mitu nädalat varem laudast välja võõrastesse kohtadesse ning harjutas seal astumist ja pööramist. Kellile kui uhkele lehmale, kes on harjunud vabapidamisega karjas oma võimu näitama, need päitsed ja oheliku otsas olemine küll sugugi ei meeldinud, aga siis taipas ta, et see kõik on ilmselt millekski hea.

Esimese roseti sai Kelli noorlehmade kategoorias, kui saksa kohtunik Markus Fuschera-Pe­­tersen tema keha tugevust ja laia laudjat kiitis. Ja kui siis Viss 2010 tiitel tuli, ülistati Kelli keha taevani, samuti tema udarat ning eriti kaht esinisa, samuti emotsionaalset olekut ja ilusat šõud, mis ta koos saatjaga rahvale andis.

Eesti punases karjas on umbes 22 000 looma. See teeb 20 protsenti kõikidest Maarjamaa lehmadest, kellest lõviosa moodustab eesti holsteini ehk mustakirju tõug.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles