Kassikolooniates levivad haigused ohustavad lapsi ja loomi

Pärnu loomade varjupaiga juhataja Birjo Piiroja taunib koduloomade omapäi õueskäimist.

FOTO: Ants Liigus

Metsa tänav 16. Rahulik sisehoov. Vanad kuurid. Kuuri ees vedeleb kõike, mille jaoks ümberkaudsetes majapidamistes enam ruumi ei leidu. Prügihunniku kohal vana kuuri katusel mõõdab oma valduste piire kaks kassi. Kuuri külge on löödud silt “Kasside toitmine keelatud!”, kuuri ukse taha on peidetud alustass kassitoiduga.


See pole ainus koht Pärnus, kuhu kassid kogunevad. Niisuguseid kohti võib leida veel Tallinna maanteel, Uus-Saugas, Tammistes ja Vana turu piirkonnas. Murettekitavaks muutus olukord hetkest, kui linnaelanikud hakkasid märkama haigeid kasse. Pärnu kodutute loomade varjupaiga juhataja Birjo Piiroja peab seda aga loomulikuks nähtuseks. “Seal, kus hulk kasse koos, on selge, et viiruste levimise oht on suur,” räägib ta.

Kassikolooniad olid ja jäävad

“Koloonia tähendab seda, et kasse koguneb ühte piirkonda hästi palju,” seletab Piiroja. “Need tekivad seetõttu, et inimesed käivad kasse toitmas, ja sinna, kus neid toidetakse, nad enamasti jäävadki.”  

Kassikolooniate tekkimisel mängivad olulist rolli isegi vanad diivanid või näiteks Tallinna maantee 1 hoovis seisev sinine   autoromu. “Sealsamas maja taga mängivad lapsed,” teab Birjo ja leiab, et juba seepärast pole kodututele kassidele toidu viimine ja nii nende kogunemise soodustamine aktsepteeritav.

Piiroja paneb linnarahval südamele, et oma oma vara ripakile ei jäetaks. “Kassile on see hea keskkond, kus end peita, seal poegida ja sigida,” ütleb ta.

Kui Tallinna maantee 1 hoovist püüti möödunud kolmapäeval kuus haiget kassipoega kinni ja toimetati varjupaika, on näiteks Uus-Saugas probleem endiselt aktuaalne. Piiroja usub, et suur osa seal hulkuvatest kassidest on eramajadest ja nad on päevaks või ööseks omapäi välja lastud.

“Kui loom käib väljas ja on vaktsineerimata, on tal oht haigestuda. Isaste kasside omanikud lasevad oma lemmiku välja ja usuvad, et nende kass on tark ja poegi ju ei too, kuid ei mõtle sellele, et ta teeb teistele poegi,” räägib Piiroja kodust välja lastud kasse varitsevatest ohtudest.

Kasside toitmine – heategu või karuteene?

Kuressaares möödunud kuul vastu võetud määrus teeb kodutule loomale söögi pakkujast looma omaniku. Piiroja näeb selles nii head kui halba. Ühest küljest läheb see eetikaga vastuollu. “Kui näed abivajajat, peab ikka aitama,” räägib ta.

Surmasuus oleva kassi poputamises Piiroja probleemi ei näe, küll aga pikemaajalises toitmises. “Kui inimene võtab hulkuva kassi oma maja juurde, toidab teda ja paneb kiisule nime, on ta ju nagu omanik,” selgitab varjupaiga juhataja. “Kui kass jääb haigeks, peaks temaga toimetanud inimene minema loomaga veterinaari juurde, kuid kutsub hoopis varjupaiga appi ja arstikulud jäävad ikka varjupaiga kanda.”

Seega ei julgegi Piiroja kindlat seisukohta võtta, kuid pakub siiski välja mõtte, et kodutute loomade eest hoolitsemist käsitlevas määruses või eeskirjas võiks olla ajaline piirang. “Kui pool aastat või aasta kassi toidad ja siis kutsud varjupaiga loomale järele, pole see õige,” räägib Birjo.

Loomapüüdjate raske argipäev

Kolooniate lõpp ei saabu tihti mitte loomapüüdjate tuleku, vaid toidukausi tühjaks jäämisega. “Kui loomal on kõht tühi ja ta peab võitlema ellujäämise eest, pole ta ilmselgelt võimeline nii palju järeltulijaid tooma,” räägib Piiroja. Ometi ei soovi ta kasside näljutamist õhutada.

“Kasside püüdmine pole sugugi kerge töö,” teab Piiroja. “Elukogemusteta kass jalutab puuri, kuid see, keda juba püüda on proovitud, enam naljalt sinna ei lähe.”

Probleem on täissöödetud kassidega, keda toiduga puuri ei meelita. Sellise olukorraga seisid püüdjad silmitsi möödunud kolmapäeval Tallinna maantee 1 hoovil. “Bussi kõrvale olid pandud silgupead maha,” tähendab Piiroja.

Püüdjate vastu on töötatud hoopis omapärasemal viisilgi: eelmisel sügisel turu juurde viidud puurid varastati lihtsalt ära.

Kasse ohustavad õues nii liiklus kui ka teised loomad. Ohtlikuks võivad osutuda suured koerad ja rebased linnas.

Miks mitte lasta looma vabalt õue jooksma?

Koduklassi õue laskmise alternatiivina pakub Piiroja välja kassitraksid ja julgustab inimesi oma kassiga jalutama.

Positiivse eeskujuna nimetab ta 20aastast noormeest Pärnust ja vanemat meest Sindist, kes julgelt oma kasse jalutama viivad.

“Lastele kehtestame piiranguid, et neid ohtude eest kaitsta, loomadega tuleks samamoodi käituda,” arvab Piiroja.
 

Tagasi üles