Varjupaiga elu: kassiküllus ja koerte vaimutrauma

Martin Laine
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaiga juhataja Mari Hagi on pool aastat hoolitsenud Pärnus abi vajavate loomade eest.
Varjupaiga juhataja Mari Hagi on pool aastat hoolitsenud Pärnus abi vajavate loomade eest. Foto: Ardi Truija

Pärnus valitseb kassi-uputus, Arest ära toodud poolmetsikud koerad vajavad psühholoogilist abi ja loomakliinik hurjutab, et odava steriliseerimisega solgitakse turgu – see on elu Pärnu kodutute loomade varjupaigas.

Loomade varjupaiga töötajad on kutsutud Uulu kanti. Üks hooliv naine on teada andnud, et hoonealuses augus pesitsevad kaks mahajäetud kassipoega vajaksid varjupaika viimist. Kassiema võttis naine enda hoole alla.

„See on üsna tavaline juhtum, inimesed kolivad minema ja jätavad loomad maha,“ ütleb varjupaiga juhataja Mari Hagi. Ta on töötanud varjupaigas ainult pool aastat, kuid selle aja jooksul on ta tohutult palju õppinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles