Laupäeval toimus Toris Eesti sõjameeste juubelikokkutulek, 20 aasta eest jäi kogunemine okupatsiooniväe sekkumise tõttu ära.
Vabadusvõitlejad ootavad Eestilt riiklikku tunnustust
13. juuli 2010, 09:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti vabaduse eest võidelnute esimene kokkutulek pidanuks toimuma Toris 7.-8. juulil 1990, kuid jäeti viimasel minutil ära, sest okupatsioonivõim toimetas Torisse ülekaalukad sõjajõud. Eesti meestele jäi moraalne võit: eakate ja paljakäsi võitlejate vastu paisati Nõukogude armee eriüksuslased.
Tori kirik – väike ime
Eesti sõjameeste kokkutulek algas jumalateenistusega Eesti sõjameeste mälestuskirikus, mida kaitseminister Jaak Aaviksoo hiljem oma tervituskõnes nimetas väikeseks imeks ja tänas kiriku taastamise eestvedajat Jüri Kaske.
Kirikutäie rahva ees teenisid EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, pastor loci (kohalik pastor) Tõnu Taremaa, Pärnu praostkonna praost Enn Auksmann, peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik ja vanemkaplan Gustav Kutsar.
Nii kirikus kui kokkutulekul mängis kaitseväe orkester Peeter Saani juhtimisel.
Jumalateenistuse järel asetati Tori kalmistul pärjad Vabadussõja ausambale ning korraldati orkestri ja kaitsejõudude esindusega lühike kaitseväeline jalutuskäik kokkutuleku platsile.
Lipu heiskasid Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse president Jüri Kask ja äsja Afganistanist saabunud Eesti üksuse ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg.
Valitsust esindanud kaitseminister Jaak Aaviksoo tänas neid, kes on sõjameeste kokkutuleku traditsiooni elus hoidnud. Minister rõhutas, et valmisolek vajadusel seista oma kodumaa eest on odavaim viis ellu jääda: “Eesti kaitsevägi on üle võtnud parimad traditsioonid ja osanud neid arendada ning on suuteline koos liitlastega seisma Eesti vabaduse, territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusliku korra eest.”
Olete vabadusvõitlejad
Kokkutuleku vahelträäkija Raivo Trass edastas siseminister Marko Pomerantsi tervituse. Pomerantsi sõnutsi kestis Vabadussõda 1994. aastani, mil lahkus viimane võõrsõdur. Minister kiitis Eesti ühiskonna tahet panustada sisejulgeolekusse, kus on hõivatud 10 000 inimest, peale selle üle tuhande abipolitseiniku ja vabatahtlikud päästjad.
Riigikogu liige Trivimi Velliste rõhutas, et kuigi Saksa mundris, võitlesid mehed Eesti Vabariigi kodanikena, tema seadusliku võimu esindaja Jüri Uluotsa kutsel Eesti vabaduse eest.
Velliste kinnitas, et Toris kogunenud hallipäised mehed on Eesti vabadusvõitlejad, kuigi riigikogu ametlik seisukohavõtt selle tunnustamises pole edenenud. Hiljem, Naiskodukaitse kaetud supilauas arvasid mehed, et vaevalt nemad riiklikku tunnustust ära jõuavad oodata. Noorimad nende hulgast on 1927. aastakäik, seega juba 83aastased.
Lõõskavas suvepäikeses kinnitati keha tulikuuma hernesupiga, vaadati Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitust ning kuulati Tori taidlejate ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoori kontserti.