Vabasurm pole meelepärane tegu ei jumalale ega riigile

Läinud reedel tahtis neiu Pärnu rannast väidetavalt igaveseks vette kõndida. Õnneks said päästjad õigel ajal jaole ja tõid hingeahastuses noore inimese kaldale ja elule tagasi. Foto: Ants Liigus

Äsja ilmunud „Eesti inimvara raport: võtmeprobleemid ja lahendused” tõdeb, et kahe viimase aastakümnega on Eesti rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 000 inimese võrra, mistõttu on tarvis eelkõige tõsta meie väikest sündimust ja vähendada liiga varajaste surmade arvu.

Viimase all peab raport silmas nii neid 8796 inimest, kes surid mullu südame-veresoonkonnahaigustesse, neid 1402 alla 65aastast inimest, kelle surma põhjustas mullu õnnetusjuhtum või mürgistus, ja neidki 269 noort ja vana, kes lõpetasid 2009. aastal elu enesetapuga.

„Arvan, et sünd ja surm ei ole inimese otsustada,” ütles SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Ants Puusild. „See on ikka rohkem jumala asi ja inimene ärgu võtku seda otsustamist jumala käest enda kätte: jumalale meelepärane tegevus see küll ei ole.”

Kliiniku juhataja märkis, et kui uppumissurmad ja liikluses hukkunute arv käivad suvel tõusuteed, siis seost temperatuuri ja suitsiidide vahel pole täheldatud.

Küll on aastas kaks perioodi, kui elust vabatahtlikult lahkujate arv hüppeliselt kasvab: kevadel õunapuude õitsemise aegu ja aasta lõpus jõulude paiku.

Meedia karuteene

„Kui laiemalt vaadata, on elus mingid perioodid keerulisemad kui teised,” ütles Puusild. „Noore inimese küpseks saamise iga on keeruline ja tormiline, aga ka vanema inimese üleminekuiga on keerulisem.”

Hingearst märkis, et oma rolli enesetapumõtte tekkimises ja realiseerumises mängib televisioon ja seal jooksvad seebiooperid, kuid meedia laiemalt võtteski.

„Kui keegi teeb uudistesse pääsenud teo, on kusagil kindlasti keegi, kes on valmis seda kordama,” väitis Puusild.

Sellega seoses nõuab kõnealuse teema kajastamine äärmist delikaatsust, millega kõmuajakirjandus just ei hiilga.

Samal ajal on kõnealune teema ammu leidnud nii teaduslikku uurimist kui uuringutel tuginevaid argumenteeritud järeldusi.

Esikaanelugu innustab

California ülikoolis töötav sotsioloog David Phillips uuris Ameerika Ühendriikide suitsiidide statistikat aastatest 1947-1968 ja avastas, et kahe kuu jooksul pärast iga suitsiiditeemalise esikaaneloo ilmumist tappis ennast keskmiselt 58 inimest rohkem kui tavaliselt. Mida rohkem meedia mõnd vabasurma juhtumit lahkas, seda suurem oli järgnevate enesetappude arv.

Phillips seletas seda fenomeni Wertheri efektiga, mis seostub 1774. aastal ilmunud Johann Wolfgang von Goethe kiriromaaniga „Noore Wertheri kannatused”, mille peategelane lõpetab oma kannatused enesetapuga.

Paraku vallandas hingeahastuses Wertheri käitumise matkimine sellise enesetappude laine, et paljudes riikides keelati kõnealuse romaani avaldamine sootuks ära.

Phillips, kes uuris Wertheri efekti ilmnemist kaasajal, väitis, et nii mõnigi murede käes kannatav inimene, kes loeb kellestki, kes on oma elu ise lõpetanud, tapab end teda jäljendades, pidades enesetapuplaani varasemast õigustatumaks.

Muret tuleb märgata

Kui hulga haiguste sümptomid on võhikulegi märgatavad, ei pruugi hingeahastuses suitsiidimõtteid hauduv inimene millegagi silma jääda. Eriti mehed.

„See ei ole nii lihtne, et viskan korraks pilgu peale ja kõik on selge. Küll on reeglipära, et naised väljendavad seda intensiivsemalt ja nende emotsioon on ausam: kui nad on kurvad, näitavad nad seda välja ja kõrvalseisjad saavad aru, et see kurbus on tõsine,” rääkis Puusild. „Meestega on vastupidi: kui neil on tõsine masendus, ei kipu nad seda välja näitama, kõrvalseisjatele on nende käitumine lihtsalt arusaamatu ja käitumise tulemused etteaimamatud.”

Ühest ammendavat retsepti, kuidas ahastuses inimest aidata, ei tihanud Puusild anda: tulemuslik abistamine on niivõrd individuaalne. Põhiline, et inimese muret märgataks ega jäetaks teda oma probleemidega üksi.

Puusild väljendas heameelt selle üle, et inimesed on üle saanud võltshäbist ja otsivad hingearstidelt abi varasemast märksa julgemalt.

„Ühest küljest on teadlikkus kõrgem, inimesed muretsevad oma probleemide pärast rohkem, teisalt on probleemid muutunud keerukamaks, sest ühiskond on keerulisemaks läinud,” tõdes psühhiaatriakliiniku juhataja.

Puusild oli seda meelt, et majanduskriisi leevenemine, kuid eriti euro Eestis kasutusele võtmine toob Eestis kaasa vabasurmade arvu vähenemise.