Islami burka ei ole Prantsusmaal teretulnud, sest see pole ususümbol, vaid naiste kuulekuse märk, ütles juba aasta eest Prantsuse president Nicolas Sarkozy.
Burkatants Euroopas
21. juuli 2010, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikipeedia andmetel kandis osa araabia ja pärsia naisi silmaavadega näokatet juba kaua aega enne islami teket. Tänapäeval on nägu kattev riietus muutunud vastuoluliseks poliitiliseks teemaks Lääne-Euroopas. Osa moslemi kogukonnast mõistab, miks ollakse burka kandmise vastu, teine osa nimetab seda eelarvamuslikuks suhtumiseks.
Euroopas on burkavastasust suurendanud kuritööd, kus kurjamid, olgu mehed või naised, kandsid burkasid.
Pärast president Sarkozy kuulsat eespool toodud avaldust 22. juunil 2009 määras Prantsuse rahvusassamblee 32 parlamendiliikmest komisjoni, mis kuue kuu jooksul pidi kaaluma võimalusi, kuidas burka kandmist keelustada. Komisjoni otsus pidi panema punkti vaidluses, kui suuri järeleandmisi tuleks islamile teha ilma riigi ja kiriku lahususe põhimõtet kahjustamata.
Burkaga naise mehele karistus
Tänavu veebruaris allkirjastas Prantsuse peaminister Francois Fillon dekreedi, millega ei saa Prantsuse kodakondsust mehed, kes sunnivad oma naist burkat kandma, edastas uudisteagentuur BNS.
Filloni sõnade järgi oli küsimus usuäärmuslastest, kes sunnivad naist kandma burkat, suruvad kodus peale naiste ja meeste eraldatuse ning keelduvad naisi kätlemast. “Kui selline mees ei taha oma suhtumist muuta, ei ole tal meie riigis kohta. Kindlasti ei vääri ta Prantsuse kodakondsust,” ütles Fillon.
Prantsusmaal elab Euroopa suurim, 5-6miljoniline moslemi kogukond ja siseministeeriumi andmetel on vaid tuhatkond (teistel andmetel 2000) naist, kes kannavad burkat. Küsitluste kohaselt on prantslastest burka keelustamise poolt 57 protsenti.
Keeld ülekaalukate häältega
13. juulil võttis Prantsuse rahvusassamblee ülekaaluka häälteenamusega (335:1) vastu seaduse, mis keelab avalikes kohtades kogu nägu katva loori kandmise. Nüüd on septembris järjekord rahvusassamblee ülemkoja ehk senati käes ja seejärel seadus jõustub.
Ekspertide arvates on seejärel oodata juriidilisi vaidlusi nii Prantsuse konstitutsioonikohtus kui Euroopa inimõiguste kohtus.
Täisloori kandjat võib trahvida 150 euroga ja meest, kes sunnib oma naist või tütart kandma burkat, ähvardab kuni 30 000-eurone trahv. Esimese kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest karistusi ei määrata.
23. juunil keelustas burka kandmise Hispaania, kuigi seal läks eelnõu läbi vaid kahehäälse enamusega 131:129.
Samamoodi on oma heakskiidu andnud Belgia parlamendi alamkoda. Et ülemkoda midagi ei muutnud, on kuritegu kanda avalikkuses riietust, mis varjab nägu. Karistuseks võib olla 15-25 euro suurune trahv ja/või kuni nädalane vangistus.
Belgias on burka kandmine lubatud erandina näiteks karnevalidel, kuid ka siis on vaja kohaliku võimu luba.
Belgia võim said üsna ruttu video, milles ähvardati burkakeelu korral rünnata nii Belgiat kui ülejäänud Euroopat. Burka, hidþaabi ja nikaabi kandmine on mosleminaise õigus ja selle keelustamine läheb valitsusele kalliks maksma, hoiatati videos.
Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksa kantsleri Angela Merkeli liitlane Silvana Koch-Mehrin kutsus kogu Euroopat järgima Belgia eeskuju ja keelama burka kandmise avalikes kohtades.
Inimõigusi jälgiv organisatsioon Human Rights Watch on Euroopa riike hoiatanud, et burkakeeld on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga ja toob kaasa kohtuskäigud.
Iraani ja Saksa kriitika
Iraani välisminister Manouchehr Mottaki mõistis hukka Euroopa sallimatuse moslemite loori suhtes. Tema arvates oli see näide Euroopas eksisteerivast sallimatusest moslemite suhtes.
Samamoodi on burka keelustamist kritiseerinud Saksa siseminister Thomas de Maiziere, kes usutluses päevalehele Leipziger Volkszeitung ütles, et keeld on kohatu ja ebavajalik, debatt keelustamise üle aga tarbetu.