Korstnapühkija parandas küttekoldeid montaaživahuga

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Montaaživahuga parandatud küttekolle.
Montaaživahuga parandatud küttekolle. Foto: Lääne päästekeskus

Kuigi tavapäraselt päästeametil kutsetunnistustega korstnapühkijatega probleeme ei ole, siis Lääne päästekeskuse tööpiirkonnas on teada kahetsusväärne juhtum, kus korstnapühkija, kellel on kõik vastavad õigused olemas, kuritarvitas selgelt oma kutsetunnistust ja tellija usaldustki. Nimelt parandas korstnapühkija küttekoldeid montaaživahuga.

Tehtud töö kohta sai tellija ka nõuetekohase akti, mis lubas ahju kasutada.

Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo peainspektor Rain Põllu kiitis perenaist, kes tabas ära, et nii need asjad siiski ei käi ja andis sellest teada päästekeskusele.

„On täiesti vastutustundetu minna ja nii-öelda parandada süttimisohtliku materjaliga küttekoldeid ja südamerahuga panna sellise töö eest veel tasugi taskusse. Meie kõigi õnneks ei juhtunud veel midagi hullu, kuid sellise teguviisi tagajärjed võivad olla pöördumatud, “ rääkis Põllu ja lisas, et kindlasti tuleks pöörduda päästeametisse kõigil, kellel on kahtlus, et küttekolded ei ole saanud päris õiget hooldust.

Lääne päästekeskus algatas juhtumi põhjal väärteomenetluse.  

Pühkimata korstnatest ja hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse keskmiselt 200 tulekahju. Lääne päästekeskus tuletab meelde, et peatse kütmisperioodi eel on õige aeg oma küttekolded kriitilise pilguga üle vaadata.

Halvima ennetamiseks soovitab päästeamet varakult, enne kütteperioodi algust kütteseadmed üle kontrollida. Tähelepanu tuleb pöörata, et kuskilt suitsu sisse ei aja ja lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, et korstnad poleks pigitunud ja tahmaluugid oleksid kindlalt kinni, kuna puhastamata korstnates ja lõõrides kogunev tahm ja nõgi võivad süttida ning põhjustada tulekahju.

Eramaja omanik võib hooldada kütteseadmeid ise, kuid iga viie aasta tagant peab ka tema kutsuma professionaali, kes ahjud-pliidid puhastaks ja nende korrasoleku üle vaataks. 2015. aasta septembriks peab olema juba igas eramajas inspektori nõudmisel ette näidata korstnapühkimise akt ja seda ei tasu lükata viimasele hetkele, kuna siis võivad korstnapühkijad olla tööga üle koormatud ja järjekorrad väga pikad. Korteri- või ridaelamu elanikud aga peavad kindlasti kutsuma kutsetunnistusega korstnapühkija ja seda igal aastal.

Korstnapühkijat tellides tuleb meeles pidada, et igal õigel korstnapühkijal on olemas kutsetunnistus. Selle kehtivust saab ja tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel. Lähima kvalifitseeritud korstnapühkija kohta saab infot, helistades päästeala infotelefonil 1524.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles