Ei hakka salgama, spordi vaatamine ja spordist kirjutamine on mulle nii elukutse kui harrastus. On nauding jälgida, kuidas võrkpallis ühelt poolt rammitakse ja teiselt poolt liblikaid visatakse ning pall kuidagi maha ei jää. Või jalgpallis nõrgem nii-öelda bussi oma värava ette pargib ja tugevamal võita ei lase. Ehk siis seda, kuidas korvpallurid üle vastase käte kolmeseid lasevad ja publikut unustades punkt punkti haaval heitlevad. Kui siin vaid sportmänge nimetada.
Tellijale
Enn Hallik: Miks peakski?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga ma ei nimetanud neid juhuslikult. Riskides saada osa spordirahva peksupoisiks, küsin, seekord siiski tavakodaniku vaatevinklist: miks peaksid pallimängijad (ja võib-olla veel keegi) seadustest ja muust rahvast kõrgemal olema? Ja kui ei pea, siis miks on meie kallis riik nende osas seni olnud nii libekeelne?