/nginx/o/2010/07/30/411242t1h0aec.jpg)
Terviseameti andmetel on Eestis, Lätis ja Soomes tuvastatud viimastel kuudel kümneid nakkusliku enteroviirusmeningiidi ehk ajukelmepõletiku haigusjuhte.
Terviseamet hoiatab viirusmeningiidi eest
30. juuli 2010, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet märkis oma kodulehel, et nädala alguse seisuga on Eestis juunis ja juulis viirusmeningiiti haigestunud neli inimest vanuses 4-32 aastat, neist kahel on enteroviirusmeningiit saanud ka laboratoorse kinnituse. Viimase 50 aasta jooksul on esinenud küll igal aastal nii üksikjuhtudena kui puhangutena enteroviirusnakkustesse, sealhulgas -meningiiti haigestumist, kuid ameti teatel on selliseid juhtumeid ette tulnud harva.
Soomes registreeriti sealse nakkushaiguste registri andmetel mais kaheksa laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiidi haigusjuhtu Põhja-Põhjamaal ning juunis kaheksa juhtu Põhja-Põhjamaal ja Turus. Kanta-Hämees on enteroviirusnakkus laboratoorselt tuvastatud kümnel juhul 13-st. Tuvastatud enteroviiruste tüüpi ei ole seni määratud.
Lätis on nädala alguse seisuga registreeritud enteroviirusmeningiidi juhtumeid 48. Haigestumist on esinenud mitmes piirkonnas: Daugavpilsi linnas 26, Ilukstes 10, Daugavpilsi rajoonis viis, Rezekne rajoonis kolm ning Aglonas, Kraslavas, Vilanis ja Rezekne linnas kõigis üks juht. 80 protsenti haigestunutest on vanuses 2-19 aastat.
Terviseameti teatel on enteroviirusnakkused maailmas üldiselt laialt levinud nakkushaigused, millest aeg-ajalt esineb ka enteroviirusmeningiiti. Haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta vormis, mistõttu omandavad vanemaealised inimesed teatud piirkonnas valdavalt levinud enteroviirustüüpide vastu immuunsuse. Seepärast haigestuvad sagedamini lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud inimesed.
Nakkused levivad maist septembrini nii nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu sattudes, viirustega saastunud joogivee ja toitudega, samuti ka piisknakkuse teel õhu kaudu. Nakatumise ennetamiseks tuleks pärast tualettruumis käimist ja enne sööki alati pesta käsi.