Juulikuumus tõi Eestisse palju mereturiste

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita jahisadam on Eestis omataolistest üks külastatavamaid, kuid eile oli seal välissadamatest pärit jahte napilt.
Pirita jahisadam on Eestis omataolistest üks külastatavamaid, kuid eile oli seal välissadamatest pärit jahte napilt. Foto: Raigo Pajula

Jahisadamates käib praegu vilgas tegevus – lisaks kohalikele purjetajaile, kel nüüd jahile rohkem asja, tuleb soojade ilmadega sadamasse ka palju rahakaid välisturiste.


Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi ütles, et juulis külastas sadamat poolsada alust rohkem kui mullu ning aasta kokkuvõttes tuleb neid kindlasti saja võrra enam.

Üldse on sel hooajal Kuressaaret väisanud 367 alust, aga august on veel ees ja hooaja lõpuks võib see arv ulatuda üle 500. Senine rekord jäi 2006. aastasse, mil sadamas sildus 411 alust.
«Meil on külalissadam ja kõik, kes siia tulevad, ongi külalised,» lausus kapten.

Oma sadama eeliseks peab ta, et see paikneb otse kesklinnas ja seda ümbritseb Saaremaa ainulaadne loodus.
Kuressaare jahisadam kuulub linnale ja linn seda mingil määral ka rahastab. Muidu tuleks sadam Jõgi sõnul ots otsaga kokku, aga kõik, mis liigub, see ka kulub, ja alatasa tuleb midagi kohendada või juurde ehitada.

Kaikoha hinna sees on lisaks elektri ja vee kasutamisele ka pilsivee ja fekaalide äraandmine. Seda võimalust pole isegi kõigis Soome ja Rootsi sadamates, teab kapten rääkida.
«Sadam on värav, kustkaudu raha linna voolab. Igal laeval on vähemalt kolm inimest, kes kõik siin kulutavad,» rääkis Jõgi.

Pärnu jahisadama tegevjuht Indrek Ilves kinnitas samuti, et soojade ilmadega on tegevus sadamas kindlasti tublisti hoogu juurde saanud ja seda külastavad nüüd tihemini nii kohalikud meresõitjaid kui ka välismaalased. Viimaseid võiks tema sõnul siiski rohkem olla.

«Nuputame koos teiste jahisadamatega, kuidas ühiselt teada anda, et Eestisse saab ja tasub ka purjekaga tulla,» rääkis ta. Praegu pole reklaami suurt tehtud ja turistid on oma jahtidega rohkem isevoolu teed kohale tulnud.

Tänavu on Pärnu jahisadamat külastanud juba 219 välisalust. Eelmisel aastal tuli koguarvuks 245. Kui arvestada, et osa suvest ja sügis on veel ees, siis tuleb külastusi kindlasti 50 võrra rohkem.
Kaikohtadest hakkab puudus kätte tulema, mistõttu peab sadam laienemise plaane nii kohapeal kui ka Vallikääru poole.

Ilvese sõnul on mereturist väga väärtuslik turist, sest pärast mitmepäevast purjetamist veedab ta ka kohapeal mitu päeva. Ta tunneb huvi kohalike vaatamisväärsuste vastu ja sõidab kaugemalegi, jättes igale poole raha.

Keskmiselt viibivad meritsi saabunud turistid Eestis kolm-neli päeva, kuid mõned kauemgi. Näiteks lahkus eelmisel nädalal Pirita sadamast üks USA purjekas, mis oli siin ankrus olnud kolm nädalat.
Pärnu jahtklubi majandab ennast ise ja selle alla käivad peale sadama veel tänavu uue kuue saanud restoran, mis on Pärnus väga populaarne, külalismaja ja spordikool. «Tunneme, et meil on missioon Eestis huvimeresõidule hing sisse puhuda,» ütles Ilves.

Tallinna Kalevi jahtklubi sadama kapten Ado Tikerpäe nii optimistlik ei ole, sest uus kesklinna jahisadam on osa tööst endale võtnud. Lisaks jäi tänavune kevad oma jahedate ilmadega meresõidu koha pealt lahjaks. Juuli oli muidugi parem, kuid nädalavahetusel alanud purjetamisvõistlused ei lasknud turistide aluseid enam sisse võtta.

Üle 90 protsendi külalistest on soomlased, kes viibivad maal keskmiselt 1,8 päeva. Vähem on oma jahiga seda Tallinna sadamat külastanud rootslased, sakslased ja hollandlased. Kaikoha ostnud saavad siin lisaks tavateenustele kasutada ka dušši ja sauna.

Turistide ootel
   Sadam    Kaikohti    Kaikoha hind külalisele (kr)
•    Pärnu              90                                  250
•    Kuressaare    132                               300
•    Pirita                105                               300
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles