Peremehe hooleta jäetud koer kosub hoiukodus

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilette jooksis eile esimest korda hoiukodus rõõmsalt ringi ja tutvus ümbrusega.
Lilette jooksis eile esimest korda hoiukodus rõõmsalt ringi ja tutvus ümbrusega. Foto: Ants Liigus

Koduhoovist ketist päästetud alatoidetud ja vaklade söödud saksa lambakoer Lilette kosub asendusperemehe juures, äsja poeginud looma kutsikaid päästa polnud võimalik.

Möödunud esmaspäeval sai Pärnu kodutute loomade varjupaik teate, et Pärnus Turu tänava hoovis on ketis äsja poeginud Saksa lambakoer, kellega kõik päris korras ei paista olevat.

Varjupaiga töötajad leidsid kodutute loomade varjupaiga juhataja Birjo Piiroja teatel eest alatoitunud ja kurnatud looma, kelle tagakeha sõid vaglad. Kuudis lamas porilaste ja vakladega kaetud vaevu elav kutsikas, kuudi lähedusest avastati teise kutsika surnukeha.

Tulevik asenduskodus

Veterinaari juurde toimetatud Lilette, kes endise peremehe juures elades kandis nime Claudia, kaalus vaid 19 kilo. Rängas vedelikupuuduses loom pandi tilguti alla ja asuti teda valuvaigistite, antibiootikumide ja šokirohuga elule turgutama. Kolmekesi looma keha vakladest puhastamiseks kulus neli tundi.

“Veterinaar andis Lilettele 70 protsenti elulootust, kuid nüüd on ohtlik aeg möödas ja ta kosub hoiukodus päris kenasti,” kinnitas Piiroja eile. “Elusolevale kutsikale tegime samal päeval eutanaasia, sest tema eluvaim oli vaevu märgata ja nii oli humaansem.”

Lilettele tehti kliinikus operatsioon ja tema vaklade läbi söödud nahk eemaldati, praegu saab ta järelravi ja käib ajutise peremehega korrapäraselt kliinikus tervisekontrollis. Koera hooldava vabatahtliku sõnul oli Lilette eile esimest päeva nii hea enesetunde juures, et soovis õues ringi joosta ja uue ümbrusega tutvuda. Ravimite hulka hakatakse tasapisi vähendama.

Lilettet ootab samasugune saatus nagu iga varjupaika sattunud neljajalgselt. Kui arst tunnistab ta terveks, hakatakse loomale asenduskodu otsima, et hinnanguliselt 6-7aastane loom väärilise vanaduspõlve saaks. Mõni sooviavaldus on selleks juba esitatud.

Omanik viga ei tunnista

Lilette omanikud on Indrek ja Marge Arumäe ning Piiroja sõnul on tal nende Turu tänava koju varemgi asja olnud. Kolm aastat tagasi, kui Piiroja loomade varjupaigas tööd alustas, külastas ta perekonda, sest koera kuudipiirkond oli liialt mudane ja juba siis jäi tähelepanelikele naabritele omanike ükskõiksus silma.

“Minu kontakt on praegu piirnenud sellega, et kui looma ära tõime, helistas kolmandal päeval proua, kes oli tige ja kogu meie vestluse ajal ei väljendanud hetkekski alandlikkust või arusaama, et ta on valesti käitunud,” ütles juhataja. Marge Arumäe lubas oma õiguse nõudmiseks kohtusse minna, juhtides tähelepanu, et mujal maailmas nälgivad lapsed, mitte ei muretseta koerte heaolu pärast.

Piiroja kinnitusel pole ta varem nii suures ulatuses vakladest söödud koera näinud ja tema jaoks oli see esimene kord, kui alatoidetud loom tuli koduhoovist ketist vägisi ära viia.

Omanik olla väitnud, et tegeles koeraga päev enne loomakaitsjate saabumist, ja siis oli temaga kõik korras. Piiroja seda juttu ei usu, sest vagla kasvuaeg on kolm kuni kümme päeva ja tavatu kuumagagi ei teki need üleöö.

“Isegi kui vakladest mööda vaatame, pole kuidagi õigustatud alatoitumus ja veepuudus organismis,” jääb Piiroja kindlaks. “Rääkimata põhjata kuudist, milles olevaid vanu tekke pole mustuse järgi hinnates pikalt vahetatud.”

Veterinaari hinnangul olid Lilette lihased kõhetunud, mis tähendab, et ta on pikalt olnud piiratud liikumises kahemeetrise keti otsas, ehkki omanik oli Piirojale kinnitanud, et see ei vasta tõele.

Samuti ei jäta inimene, kes koera peatsest poegimisest teadlik on, teda keti otsa ega sõida ise puhkusele, vaid toimetab looma steriilsesse keskkonda.

“Vastuargumente on palju. Minu meelest oleks omanikul õigem oma viga tunnistada,” usub Piiroja. “Inimesed on ekslikud, võib-olla antaks talle andeks ja juhendatakse, kuidas on õige looma kasvatada.”

Alustati väärteomenetlus

Lilettet raviti kahes loomakliinikus ja Piiroja ütlust mööda oleks normaalne, kui omanik 10 000 kroonini ulatuvate ravikulude katmiseks initsiatiivi näitaks, ehkki seda pole seni juhtunud. “Palusime inimestelt abi ja saime toetust,” ütles juhataja.

Loomakaitse selts tegi juhtunu uurimiseks politseisse avalduse ja Piiroja jutu järgi otsustatakse sõltuvalt menetlustulemustest, kas ravile kulunud raha omanikult välja nõuda. Siis jääb aga õhku küsimus, mida teha Lilette turgutamiseks saadud annetustega.

Piirivalve- ja politseiameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialisti Hedy Tammelehe sõnul tehti politseile avaldus 31. juulil ja tegu on nii värske asjaga, et dokumendid ja arupärimised pole ametkondade vahel veel liikuda jõudnud.

Küll alustas väärteomenetluse veterinaaramet. Pärnu veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi jutu järgi ei saa ennustada, milleni uurimine viib, kuid sõltuvalt teo raskusastmest saab loomaomanikku hoiatada, karistada rahatrahviga või võtta temalt loomapidamisõigus.

“Meie peamine mure on see, kui koostööaltiks osutuvad loomaomanikud,” ütles Mogilnõi.

Indrek ja Marge Arumäega Pärnu Postimehel eile kontakti saada ei õnnestunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles