Ehkki Lõuna-Viljandimaal bussisõitjaid vedav osaühing Automen on liinidele toonud varasemast suuremaid busse, nurisevad sõitjad endiselt ruuminappuse üle.
Sõitjad kurdavad endiselt liiga väikeste busside üle
11. august 2010, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on teada, et uue firmaga tulid väikesed bussid ning koos sellega probleem, et kõik sõitjad ei mahu bussi ära,» ütles «Sakalale» üks anonüümsust palunud inimene, kes oli hädavaevu mahtunud reedel kell 15.15 Viljandist Mõisakülla sõitma hakanud bussile. «Lisaks sellele on bussides temperatuur kui saunas ja pikakasvulistel inimestel on kitsas nii istudes kui seistes.»
Automeni esindaja Urmas Saaremetsa sõnul polnud reede pärastlõunal Viljandist Mõisakülla sõitnud buss liiga väike ning inimesed mahtusid sinna nõuetekohaselt ära. «Bussis on märgitud ka seisukohad ning needki peaksid olema täidetud,» selgitas ta.
Pärast andmete kontrollimist kinnitas Saaremets, et kõik vastas normidele.
Tema sõnul on väikestest bussidest tingitud mured, mis kimbutasid nii firmat kui sõitjaid juuli esimesel poolel, nüüd möödas. «Praegugi seisab meil platsil kaks suurt bussi, sest neid ei lähe liinidel vaja,» ütles Saaremets esmaspäeval kella 15 paiku.
Maakonnaliinidel sõitvaid bussifirmasid kontrolliv ja neilt töid telliv maavalitsus on pannud lepingusse punkti, mis näeb ette, et Viljandist kuni 20 kilomeetri kaugusele sõitvad inimesed võivad bussis püsti seista. Senised kontrollimised on näidanud, et sellest reeglist peetakse kinni.
Urmas Saaremets nõustus, et sõitjatele pole selline olukord kindlasti mugav, kuid pileti hinna madalal hoidmiseks on see hädavajalik. «Loomulikult oleks mugav panna pakid ühele pingile ja ise istuda teisel, aga see pole võimalik,» sõnas ta.
Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Kortsu hinnangut mööda on praeguste bussidega võimalik majandada nii, et kulud ei ületa tulusid. «See aeg, kui 50-kohalises bussis sõitis ehk viis inimest, peaks olema nüüd ümber,» sõnas ta. «Sõitjatele oli see kindlasti mugav, kuid selline olukord tähendas, et bussiliiklus seisis üleval sisuliselt laenude najal.»
Korts on veendunud, et Viljandimaa bussiliikluse olukord pole veel kaugeltki ideaalne, kuid et probleeme lahendada, on maavalitsusel kui järelevalvajal vaja neid teada. Ta nentis, et sõitjad pole viimasel ajal maavalitsusele kaebusi esitanud, küll aga on nendest teada antud ajakirjandusele.