Miljonite kaupa alanev hind ei peibuta

2008. aasta lõpul hakkasid töömehed majale punasest kivist katust panema. Rahastamisraskuste tõttu aeglaselt kulgev töö jäi lõpuks pooleli ja nüüd on osa hoonet vihma ja lume eest kaitseta. Mõnes ruumis on lagi juba sisse langenud. Foto: Peeter Kümmel/Sakala.

Viljandi kesklinnas äritänava keskel seisev aadlipreilide pansionaadi maja läheb augusti lõpul juba 11. korda oksjonile ning kohtutäitur loodab sellele ostja leida 1,5 miljoni krooni eest.

«Omanikul tekkis võlgnevus, tema vara arestiti ja kinnistu läheb sundmüüki,» võttis olukorra lühidalt kokku Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti büroo töötaja Svetlana Väisa. Enampakkumise alghinna nimetas kinnisvaraekspert, kes oli objekti üle vaadanud.

Vähem kui poolteise aasta jooksul on seda Jakobsoni ja Tallinna tänava nurgal asuvat maja püütud müüa kümme korda. Anonüümsust palunud mees, kes veel paari aasta eest oli majaomaniku ametlik esindaja ja nimetab end nüüd vabatahtlikuks hoone eest hoolitsejaks, peab võimalust, et seekord ostja leitakse, väga väikeseks.

Aadlipreilide pansionaadi omanik on osaühing Uus Jakob, kelle esindaja Ülo Uibos on ka endistel äripartneritel silmist kadunud.

Eelmise aasta 24. aprillil pani kohtutäitur eaka maja oksjonile esimest korda ja siis oli selle alghind 10 miljonit krooni. Hinda vähendati järjest ja viimati oli kinnistu müügis tänavu 6. mail 3 miljoni krooniga.

Vahepeal oli kinnistu arestitud, sest omaaegne Hansapank, nüüdne Swedbank on hoone peale suuri laene andnud ja soovib neid tagasi. Panga nõude suurus on 9,8 miljonit krooni. Miks pank aastatel 2005—2007 Uus Jakobile kolm korda üha suuremat laenu andis, ei olnud Swedbank nõus selgitama, viidates asjaolule, et ei tohi klientide tegevust avalikkusele kommenteerida.

Ülo Uibosele kuuluv firma ostis hoone enam kui neli aastat tagasi 2,7 miljoni krooni eest ning 2008. aasta lõpul asuti seda renoveerima.

Tööd kestsid paraku vaid mõne kuu ning selle aja jooksul vahetus mitu korda ehitaja, sest omanik jäi arvete maksmisega hätta. Seejärel püüdis Uus Jakob hoonele veel 16 miljoni krooni eest ostjat leida, kuid see katse ebaõnnestus.

Varem Uibose esindajana tegutsenud mees, kes praegu vaid maja saatuse pärast muretsedes seal aeg-ajalt akna- ja ukseavasid sulgemas käib, rääkis, et kõige suuremad mured algasidki remondist.

Hakati vahetama katust, kuid sellega lõpule ei jõutud. «Vana Inglise tsinkplekk-katus kisti pealt ära, kuid uus kivikatus pandi peale vaid osaliselt,» rääkis ta. Seepärast pääseb vihmavesi hoonesse ning osa vahelagesid on sisse vajunud.

Kui ehitajad raha ei saanud, võtsid nad oma asjad ja läksid minema, jättes isegi tellingud maja seina äärde püsti. Lõpuks polnud linnavalitsusel muud võimalust kui kutsuda politseinikud tunnistajaks ja lasta enda palgatud ehitusmeestel tellingud maha võtta. Need ootavad nüüd omanikku Veolia Keskkonnateenuste hoovil.

Linnaametnikel on Viljandi tähtsaima ristmiku ääres asuva hoonega olnud sellest ajast palju muresid, sest omanik on kadunud ning sundmüügiga tegeleva kohtutäituri käest ei saa omaniku kohustuste täitmist nõuda.

Nii on linnal tulnud leida raha, et kõnniteed koristada. Talvel tuli sealt lükata lund ning suvel pühkida klaasikilde ja kitkuda umbrohtu.

Talvel kõige suurema tuisu ajal tellis linnavalitsus katuselt lumelükkamise. «Lumi hakkas kogunema katuse fooriäärsesse nurka ja muutus jalakäijatele väga ohtlikuks,» meenutas linnamajandusameti spetsialist Kaidi Braun.

Aasta jooksul on linn maja hooldamisele kulutanud ligi 11 000 krooni, kuid tagasi pole seda summat nõuda kelleltki. Brauni sõnul on omavalitsusel küll seaduslik alus arved pankrotihaldurile saata, kuid tema sõnul on ilmselge, et keegi neid välja ei maksa. «Need tunnistataks lootusetuteks võlgadeks,» lausus ta.

Suures hoones tegutseb praegu vaid kaks pisikest äri: käsitöö- ja kasutatud rõivaste kauplus.

11 aastat käsitööpoodi pidanud naine nentis, et tal on väga kurb vaadata, kuidas hoone kiiresti laguneb. «Mäletan veel aegu, kui kõik toad olid kauplusi täis ning igal hommikul levis üle maja Iva köögis tehtud saiakeste lõhn,» rääkis ta.

Nüüd on koridorides laed sisse langenud ning maja on muutunud sisuliselt tondilossiks.

Omaniku kunagise esindaja teada ostis Ülo Uibos maja siis, kui see oli üle viidud elekterküttele. Niisugune küte osutus aga liiga kalliks ning pisikesed kauplused hakkasid kunagi Iva kaubahoovi nime kandnud majast lahkuma.

Kui hoone 2008. aasta hilissügisel remonti läks, lahkus sealt veel hulk poekesi ning nüüdseks ongi neid järele jäänud vaid kaks.

Sellest ajast alates on hoonesse püüdnud tungida nii poisikesed kui kodutud. Näiteks folgifestivali ajal, kui sissetungijate oht on kõige suurem, on üks kaupmees lausa majas ööbinud, et paharette eemale peletada.

Ehkki omaniku kunagine esindaja on üritanud maja aknaid ja uksi kindlalt sulgeda, pole linnavalitsus sellega rahul, sest avasid, kust kutsumata külalised võiksid sisse pääseda, on hoonel ikka liiga palju. Kaidi Brauni kinnitust mööda on ka linnavalitsus lõhutud akende sulgemiseks ehitajaid palganud.

Mis saab aga juhul, kui hoone seisab omanikuta ka järgmisel aastal, ei oska keegi öelda. Kohtutäituri büroo töötaja Svetlana Väisa nentis, et kui 31. augustil pakkumisi ei tule, korraldatakse järgmine enampakkumine. Kui kaua sellised tulutud oksjonid võiksid jätkuda, pole teada.