Peaminister rääkis Eesti ilusaks

Peaminister Taavi Rõivas.

FOTO: Urmas Luik

Peaminister Taavi Rõivas rääkis Pärnus ettevõtjatele, milline võiks Eesti olla nelja aasta pärast, Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik nägi aga majanduses lähiaastatel ohumärke.

“Eesti majandus on kasvanud viimase kümne aasta jooksul, mil Eesti on olnud Euroopa Liidu liige, kaks korda. Seda on rohkem kui teistel riikidel Euroopas. Euroala majandus on kümne aasta jooksul kasvanud 20 protsenti,” alustas Rõivas reedel Rannahotellis Swedbanki ja kaubandus-tööstuskoja majandusteemalisel pärastlõunal Reformierakonna kiitmist.

Rõivas tõi võrdluse palkade kohta, mis on kümne aasta jooksul tõusnud Eestis 109, Soomes 30 ja Rootsis 40 protsenti. “Jah, on ka inflatsiooni olnud, aga mitte 109 protsenti,” möönis reformierakondlasest peaminister ning lisas, et Soomet ja Rootsit peetakse Euroopa tiigriteks.

Rõivas sõnas, et kuigi Eesti keskmine palk on Lätist 35 protsendi võrra suurem, ei tohi jääda loorberitele puhkama ning teine pool tööd Soomele ja Rootsile järelejõudmiseks seisab veel ees.

Millist Eestit me tahame?

2018. aastal täitub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest ja Eesti on Euroopa Liidu eesistuja. “Millist Eestit me selleks ajaks tahame?” küsis Rõivas.

Peaminister tõdes, et toodangu lisandväärtus on Eestis veel madal. Ta tõi näiteks iPadi, mille komponentide hind on saja euro kandis, ent ometi maksavad ostjad selle eest rohkem kui teiste analoogsete näitajatega tahvelarvuti eest.

Et toote eest rohkem raha küsida, on vaja oma brändi. “Pärnumaalt on hea näide Wendre, kes alustas allhankijana, lõi oma brändi ja siis, kujutage ette ülbust, ostab soomlaste au ja uhkuse (Finlaysoni tehased ja Familoni kaubamärgi – T. R.). Selliseid näiteid võib tuua Pärnumaalt ja Eestist palju,” kõneles Rõivas.

Rõivas ütles, et Soomele ja Rootsile järelejõudmiseks tuleb teha asju neist paremini ning Eestis peab olema nendest parem majanduskeskkond. “Et meil on vähem bürokraatiat, soodsam maksukeskkond,” täpsustas ta.

Reformierakonna esimees sõnas, et riigikogu valimiskampaania ajal tehtavatest ettepanekutest on õiged need, mis leiavad ühiskonna valupunktid ja pakuvad sellele lahenduse. “Minu arvates on valupunkt tööjõumaksud,” lausus ta.

Rõivas rääkis, et toetama peaks selliste töökohtade loomist, mida me Eestis tahame. “Toetades madalaid palku, saame palju odavaid töökohti. Peame looma soodsa keskkonna mitte ainult madalapalgaliste, vaid kõigi töökohtade loomiseks,” ütles ta.

Peaminister jättis saladuseks, miks Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes lubatud sotsiaalmaksu lage ei kehtestatud. Ilmselt seetõttu, et pensionide maksmiseks ei leitud mujalt raha. Nüüd tahab Reformierakond sotsiaalmaksu langetamise katta tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu, maksude parema laekumise ja riigi kulude kärpimise arvelt.

Töökäsi jääb vähemaks

Noorte tööhõive parandamiseks tahaks Rõivas kasutada Suurbritannia kogemust, kus riik maksab kolme- kuni kuuekuulise esimesele töökohale võtmise suures osas kinni. “Oleme otsustanud, et ühe osa Euroopa Liidu meetmetest panustame sellesse,” lausus ta ja lisas, et euroraha eest hakkab töötukassa pakkuma vähemalt 55- või 60aastastele inimestele tasuta koolitusi.

Järgnes jutt tööhõivereformist. Rõivase hinnangul on kõige olulisem luua ligikaudu 40 000 inimesele, kes tahavad tööd teha, selleks võimalused. “Kontekst on see, et üle 600 000 on hõives ja kui 40 000st kas või pool hõivame, saame mõjutada demograafilist trendi,” ütles peaminister.

Rõivas tõdes, et riik saab majanduskasvu ainult toetada ja lõpuks sõltub kõik ettevõtetest, mille töö tootlikkus suureneb. Kas põlevkivi põletatakse ära või tehakse sellest õli, kas Leida Peips suudab lüpsta 40 lehma või tuleb neli inimest moodsamat tehnoloogiat kasutades toime 2200 lehmaga.

Reformierakonna esimehe sõnul olevat paljud ettevõtjad talle öelnud, et nad saavad väärtusahelas kasvada tänu sellele, et ettevõtete investeeringud on tulumaksuvabad. Skype’i peamise kasuna ei näinud ta mitte raha, mida omanikud müügist teenisid, vaid teadmisi, mille abil endised Skype’i töötajad uusi kasvuettevõtteid loovad.

Pank näeb ohumärke

Pärast peaministrit sõna saanud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik nägi Eesti majanduses lähiaastatel ohumärke. Euroala majanduskasv on olnud oodatust aeglasem ja struktuursete reformide asemel on vaid intresse all hoitud. “USA mudel on efektiivsem, raha on jõudmas inimesteni ja majandus on kasvama hakanud,” lausus Raadik.

Seni arvati Eestis, et meie majanduskasv võiks kolme kuni viie aasta jooksul ületada Euroopa Liidu majanduskasvu vähemalt kolme protsendi võrra. Nüüd pidas Raadik reaalseks, et Eesti saavutab lähiajal vaid kaks protsenti enam.

Mõju avaldavad Venemaa-Ukraina konflikt, Eesti peamiste kaubanduspartnerite oodatust aeglasem majanduskasv, sisetarbijate ekspordi arengutele mittevastav ostukäitumine ehk vähene säästlikkus, järgmisest aastast kiiremini kasvama hakkavad hinnad ja tööjõupuuduse tõttu suurenev palgakasv.

Raadiku jutu järgi kahekordistus kauba eksport aastatel 2010–2011, kuid viimase kolme aasta jooksul on kasv peatunud ja tänavu isegi vähenenud. Jooksevkonto ja kapitalikonto on tänavu jõudnud väikesesse defitsiiti, mis on põhjustatud nõrgast ekspordist, tugevast sisetarbimisest ja varasemast väiksemast euroraha sissevoolust.

Tööstus kosub ja kaubandus buumib. Turism püsib veel tugevana, kuid vene turistide kasv on lõppenud ja soomlasedki võivad Raadiku hinnangul vähem reisima hakata. “Kaubanduse buum kestab veel mõnda aega, aga see pole jätkusuutlik,” hoiatas ta.

Raadiku sõnade kohaselt on Eesti majanduse kõige suurem lõks selles, et inimestel jääb rohkem raha kätte, kuid seda ei säästeta. Ettevõtted ei julge laenu võtta ja eelistavad investeerida omavahenditest.

“Madalaid intresse ja palgasurvet arvestades on praegu parim aeg investeerida. Inflatsioon hakkab tagasi tulema, praegu on raha veel odav,” ütles Raadik.

Majandussektoriteks, kus Swedbank on laenates tavapärasest ettevaatlikum, on põllumajandus (eriti piima- ja lihasektor), elukondlik kinnisvara (suur mullioht), majutus ja toitlustus, ehitus (veab riik, mitte ettevõtjad), mootorikütused ning transport ja selle infrastruktuur. Eeskätt tahaks pank aga raha laenata ettevõtetele, mis liiguvad väärtusahelas edasi.

Tagasi üles