Põnev on ka siis, kui juba taipad

Abikaasa Jacki motiivid selguvad heatahtliku ja kuuletuva Bella (Kadri Adamson) jaoks ekstsentrilise detektiivi Roughi (Ago Anderson) saabudes. Foto: Mats Õun

Endla repertuaari mitmekesises valikus on nüüd viktoriaanlik põnevuslugu „Gaasivalgus“, mille heas mõttes ajastutruu väljapeetus nii kujunduses kui mängumaneerides loob ajasilla ja kinnitab, et miski püsib ajast aega muutumatuna.

Inglise romaani- ja näitekirjaniku Anthony Walter Patrick Hamiltoni populaarne näidend „Gaasivalgus“ (1938) on mitmel korral jõudnud ka kinolinale. Tähenduslik on tõik, et just paljude selle näidendi lava- ja linaversioonide tõttu tekkis inglise keelde mõiste gaslighting, mis tähendab sellist psüühilise manipuleerimise viisi, kus ohver pannakse kahtlema oma terves mõistuses ja mälus.

Bella Manningham (Kadri Adamson) on heatahtlik ja mehele kõiges kuuletuv naine, kelle usk endasse ja oma tervesse mõistusesse on kõikuma löönud. Võbelev gaasivalgus, pööningukorruselt kostvad sammud, kaduvad asjad ja seletamatud olukorrad on sageli üksi jäetud naise ära hirmutanud, tema kontrolliv ja empaatiavõimeta abikaasa Jack (Sepo Seeman) süvendab ja kinnitab naise ebakindlust ning hirmu veelgi teda süüdistades ja karistades.