Lugesin Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogu avaldust. See sisendab optimismi.
Miks on see nii?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Iseseisev saab olla vaid see riik, kelle põllumehed suudavad toita oma rahva!" No kas saab midagi veel õigemat õelda! Eesti põllumees on suutnud seda alates ajast, kui Eesti talud mõisnike käest vabaks osteti; seda suudeti Eesti esimese iseseisvuse aastatel - saadi oma rahvas toidetud ja jagus ka võid-peekonit inglismannidele eksportida; suudeti seda isegi 50-ne okupatsiooniaastate aegu, kui meie maa viimse vaba siiluni maaparandusega kuivendati, et vaid vili kasvada saaks. Aga miks me taasiseseisvusaastatel seda seni enam suutnud ei ole ja oleme lasknud enamuse tehtust võsastuda? Ei usu seda juttu, et meie põhjamaal põllumajandus ei õigusta end - lõunamaades on põua- ja üleujutusikaldusi rohkem kui meil.
"Odav inporttoit ei saa kunagi olla sama hea kvaliteediga kui kohalik toit!" Väga õige, kuid miks me seda teed siis läinud oleme, et vaid rikaste riikide toidulaualt almusepalukesi palume?
"Kallid tarbijad, teie valikutest poes sõltub maaelu ja põllumeeste käekäik. Eelistage kohalikku toitu, eelistage eestimaist!" Veelgi õigem ütlemine, aga samas kerkib üles küsimuste küsimus: miks on eestimaine toit poes palju kallim kui välismaine tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale loksutatud doteeritud (rämps)toit?
See oli vist lugupeetud Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra, kes alles ühes intervjuus ütles, et Eestimaa põllumeest doteeritakse näiteks Hollandi põllumehest 10 (kümme) korda vähem?! Miks see on jätkuvalt nii? Miks? Kes vastaks nendele küsimustele? Kas selleks astusime me Euroopa Liitu, et jääda nagu vaeseks sugulaseks siin ääremaastunud Euroopa ääremaal, kellele vaid ülejäägi palukesi annetatakse? Ja mis see makaronide-jahu Euroopa abipaketid meile muud ongi? Isegi toiduabi tootmist ei usaldata meile, vaid toodetakse suure raha eest ikkagi kusagil Euroopas.
Usun, et kui meie valitsejad oleks algusest peale võtnud suuna enda põllumajanduse edendamisele ja oma rahva toitmisele, olnuks täna meil üleriigiliselt tööpuudus poole väiksem.