Maailmahelilooja Arvo Pärdi 75. sünnipäeva tähistavate Pärdi pidunädalate alguses oli sõna ja pilt. Rakveres avati näitus “Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu”, tulekul on kontserdid, skulptuur ja kellamäng.
Pärdi pidunädalad avati Rakveres näitusega
19. august 2010, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Et Arvo Pärti peetakse suureks heliloojaks ja iidoliks, on õige. Aga Arvo on täpselt niisugune, nagu seal pildil – väga avatud, väga huumorimeelne. Arvo on ... geenius, ilma igasuguse liialduseta,” lausus Lääne-Virumaa keskraamatukogus näituse “Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu” avamisel helilooja kauaaegne kolleeg ja sõber Anne Peäske.
“On väga vähe heliloojaid maailmas, kelle kohta võib öelda, et nad on ühe muusikastiili loojad. Neid võib kahe käe näppude peal üles lugeda. Arvo Pärt rajas täiesti omaette muusikastiili,” ütles muusikaloolane.
Peäske meelest on Arvo Pärdist, keda iseloomustavad võrdselt nii lustakad vembud kui maailma tipphelilooming, raske rääkida, kuna tahaks olla kõnes sama kontsentreeritud, napisõnaline ja täpne ning sama avaramõtteline nagu tema oma loomingus.
“Üks ilusamaid Arvo ütlemisi on, et maailma kaose vastu on ainult üks rohi – see on organiseeritus, kõigepealt iseenda, oma vaimu ja oma mõtte kontsentreeritus, puhtus. Seda lauset on ta kordagi eksimata läbi viinud noorest heliloojast tänapäevani,” rääkis Anne Peäske.
Näitust, mis annab fotode, faktide ja tsitaatide kaudu ülevaate Arvo Pärdi elust, eksponeeriti teatri- ja muusikamuuseumis juba helilooja 70. sünnipäeval. “Näitus on väga hästi koostatud,” kinnitas Peäske.
Rakvere linnapea Rannar Vassiljevi sõnul annab “Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu” võimaluse näha mõndagi uut ja huvitavat “meie oma maailmakodaniku kohta”. “Inimese kujunemisloost ja sellest, kes Arvo Pärt täna on, annab see väga hea ülevaate,” ütles linnapea.
Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak nimetas, et näitusega avatud pidunädalad jätkuvad laupäeval Arvo Pärdi filmimuusikale pühendatud filmiõhtuga ja pühapäeval Rakvere Kolmainu kirikus Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Risto Joosti koostöös sündinud kauni vaimuliku muusikaga, kavaga “De profundis”. Tulekul on “Da pacem”, mille esitavad Vox Clamantis ja Cello Octet Amsterdam, ning viiuliõhtu “Eller ja Pärt”.
Pidunädalad kulmineeruvad 11. septembril, kui Rakvere spordikeskuses kõlab Arvo Pärdi sünnipäevakontsert - 3. sümfoonia, kantaat “Meie aed” ERSO, Rakvere ja Paide lastekooride, ETV tütarlastekoori ja Ellerheina ettekandes.
Samal päeval on kavas avada Rakvere keskväljakul Arvo Pärdist inspireeritud skulptuur “Poiss jalgrattal” ning käivitada Kolmainu kirikus Arvo Pärdi komponeeritud kellamäng, mis hakkab kõlama üle helilooja nooruselinna.
Rakvere kultuurikeskuse juhi Keio Soomelti andmeil viibib helilooja sel päeval Rakveres. “Arvo Pärt osaleb kellamängu ja skulptuuri avamisel ning sünnipäevakontserdil. Meil on soov, et Arvo Pärt ise käivitaks kellamängu,” lausus Soomelt.
Pärdi pidunädalad kestavad 17. augustist 17. septembrini, kontserte ja üritusi toimub Rakveres, Paides, Tallinnas ja mujal. Pealinnas algas Arvo Pärdi kuu Pärdi, Peeter Jalaka ja Tõnu Kaljuste lavastusega “Alguses oli” Noblessneri valukojas.
Paides sündinud ja Rakveres noorusaastad veetnud Arvo Pärt on õppinud heliloomingut Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1963. aastal. 1958–1967 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina ning hiljem tegutses vabakutselise heliloojana. 1980. aastal kolis ta Viini ning kahe aasta pärast edasi Berliini, kus ta elab tänaseni.