Vaata, kuidas valmivad kodused verivorstid

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Möödunud laupäeval võttis koduse verivorstide tegemise ette üks Valgamaa perekond, kus läbi mitme põlvkonna on just selleks puhuks kodus siga kasvatatud.

Juba ammu ei jäta Puka vallas Aakre külas Kuusiku talus elav perekond Lüüside ühtegi aastat ilma verivorste tegemata vahele. «Kui endal ei ole, siis oleme koostisosad ikka kusagilt hankinud,» ütleb pereema Aira Lüüs (48).  

Lisaks verele lähevad verivorstide tegemisel kasutusse terve sea sooled, mis pereema pärast seatappu ära puhastab ja vorstiteole eelnevaks ajaks sügavkülma paneb. Samuti kasutatakse verivorstide tegemisel ka pekisemat sealiha.

Lüüside pere verevorstid keeratakse suurtesse vorstirõngastesse. «Oleme üritanud väikesid verivorste ka teha – ühel aastal tegime grillimiseks,» räägib Aira. Nimelt oli perekond otsustanud tol korral jõulusid teisel viisil vastu võtta ja nii veedeti terve perega ligi 25-kraadise pakasega mitu tundi metsas verivorste grillimas.

«Tahtsime eelmisel aastal ka metsa minna, aga siis olid samasugused jõulud nagu praegu,» viipab vanim peretütar Sirle Lüüs (27) peaga akna poole, kust vaatab vastu rohelise muruga hoov ja pigem sügisele omane vihmasadu.

Korraga panevad Lüüsid plaadiga ahju mitu vorstirõngast, kus nad küpsevad maksimaalsel kuumusel ligi tund aega – kodustel vorstidel võtabki küpsemine kauem aega kui poe omadel. «Kui aga mõelda, et kas kõik saavad söönuks, siis jääb alati puudu,» muigab Sirle.

Nii saavad verivorstid selles peres kiiresti otsa. Aeg-ajalt muidugi jagatakse seda ka lähematele pereliikmetele ja mõnele valitud sõbrale.

Üks asi, mis kodus tehtud verivorstile lisaks punele ehk vorstirohule selle õige maitse annab, on majoraan, mille leidmisega nägid Lüüsid sel aastal kurja vaeva.

«Eile käisin kõik Valga linna ja Läti-Valka poed läbi, Tartu linna poodidest otsisime – seda on praktiliselt võimatu leida. Lõpuks saime Lõunakeskuse taluturult,» räägib Sirle ja tõstab laualt üles kodumaist päritolu majoraani pakikese.

Lüüsid on püüdnud majoraani ka ise kasvatada, kuid sellest ei tulnud midagi välja „Oleme nii ette kasvatanud, kui otse peenrale pannud, kuid ta ei kasva,” nendib Sirle.

Tema ema pakub, et võib-olla on asi ka maapinnas, mis Lõuna-Eestis üpris savine on.

Vaata videost, mismoodi Kuusiku talu verivorstide tegemine välja näeb!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles